Rubriik
Valdkond
Aasta
Mööndus: millal kuid ja millal kuigi?
Liitlauseliste tähendussuhete üks liike on vastandus. Vastandav ehk adversatiivne suhe jaguneb kolmeks: kontrastiivseks, möönvaks ja korrektiivseks (Izutsu 2008: 648–649). Mööndust kui semantilist suhet on kirjeldatud mitmeti. Möönev vastandussuhe valitseb kahe situatsiooni vahel, mis tavaolukorras koos esinema ei peaks. Eesti keeles on seda võimalik väljendada nii rinnastava sidendiga (1a) kui ka alistava sidendiga (1b). Lausete 1a ja 1b esimese osalause sisust tuleneb ootus ehk eeldus, et teise osalause sündmus ei toimu (’vihmaga ei minda tavaliselt jalutama’), kuid teise osalause sisu lükkab selle ootuse ümber (’lapsed lähevad ikkagi jalutama’).
(1a)
Vihma sadas, kuid lapsed läksid jalutama.
(1b)
Kuigi vihma sadas, läksid lapsed jalutama.
Mööndust väljendavad põimlaused liigitatakse adverbiaalseteks, rindlauseid käsitlevad…
(1a)
Vihma sadas, kuid lapsed läksid jalutama.
(1b)
Kuigi vihma sadas, läksid lapsed jalutama.
Mööndust väljendavad põimlaused liigitatakse adverbiaalseteks, rindlauseid käsitlevad…
In memoriam. JAAK PEEBO (25. X 1933 – 2. XII 2016)
Andres Tennuse foto.
2. detsembril 2016 lahkus meie hulgast teenekas keeleteadlane ja õppejõud, Tartu Ülikooli emeriitdotsent, Emakeele Seltsi auliige Jaak Peebo.
Jaak Peebo sündis 1933. aastal Tartus. 1952. aastal lõpetas ta Elva keskkooli ning tema hilisem elutee ja -töö oli peaasjalikult seotud Tartu ülikooliga, kus ta asus pärast keskkooli lõppu eesti filoloogiat õppima. 1957. aastal lõpetas J. Peebo Tartu ülikooli eesti filoloogina ning jätkas aastatel 1960–1963 eesti keele aspirantuuris. 1963. aastal sai temast tollase eesti keele kateedri vanemlaborant, kelle tööülesannete hulka kuulus ka vene osakonna üliõpilastele eesti keele õpetamine. Uut etappi õppejõutöös tähistas 1969. aastal vanemõpetaja ametikoht. 1981. aastast sai J. Peebo eesti keele…
2. detsembril 2016 lahkus meie hulgast teenekas keeleteadlane ja õppejõud, Tartu Ülikooli emeriitdotsent, Emakeele Seltsi auliige Jaak Peebo.
Jaak Peebo sündis 1933. aastal Tartus. 1952. aastal lõpetas ta Elva keskkooli ning tema hilisem elutee ja -töö oli peaasjalikult seotud Tartu ülikooliga, kus ta asus pärast keskkooli lõppu eesti filoloogiat õppima. 1957. aastal lõpetas J. Peebo Tartu ülikooli eesti filoloogina ning jätkas aastatel 1960–1963 eesti keele aspirantuuris. 1963. aastal sai temast tollase eesti keele kateedri vanemlaborant, kelle tööülesannete hulka kuulus ka vene osakonna üliõpilastele eesti keele õpetamine. Uut etappi õppejõutöös tähistas 1969. aastal vanemõpetaja ametikoht. 1981. aastast sai J. Peebo eesti keele…
Suundumusi inimsuhtluse keelelises analüüsis ja modelleerimises (II)
3. Keele genereerimine suhtlussüsteemides
Amanda Stenti ja Srinivas Bangalore’i toimetatud raamat „Loomuliku keele genereerimine interaktiivsetes süsteemides” ühendab kahte valdkonda: loomuliku keele genereerimist ja dialoogsüsteemide (DS) loomist.
Interaktiivsed (dialoog)süsteemid on sellised arvutisüsteemid, mis suhtlevad ühe või mitme kasutajaga. Suhtlus võib esineda erinevates vormides: näiteks interaktiivne fotoalbum suhtleb kasutajaga piltide kaudu, robot füüsiliste tegevuste kaudu. Raamatus keskendutakse sellistele süsteemidele, mis kasutavad suhtlemisel loomulikku keelt – teksti või kõnet. Peatükkidel on erinevad autorid ja käsitletakse erinevaid teemasid, alustades suhtluskavatsuste modelleerimisest ja mõistmise saavutamise vahenditest kuni kultuuriliste tegurite modelleerimiseni ja genereerimissüsteemide hindamiseni.
3.1. Genereerimistehnikad
Varased kommertssüsteemid kasutasid tekstiväljundi genereerimiseks mallipõhist lähenemist, st DS-is oli hulk lünkadega valmisšabloone, mida…
Amanda Stenti ja Srinivas Bangalore’i toimetatud raamat „Loomuliku keele genereerimine interaktiivsetes süsteemides” ühendab kahte valdkonda: loomuliku keele genereerimist ja dialoogsüsteemide (DS) loomist.
Interaktiivsed (dialoog)süsteemid on sellised arvutisüsteemid, mis suhtlevad ühe või mitme kasutajaga. Suhtlus võib esineda erinevates vormides: näiteks interaktiivne fotoalbum suhtleb kasutajaga piltide kaudu, robot füüsiliste tegevuste kaudu. Raamatus keskendutakse sellistele süsteemidele, mis kasutavad suhtlemisel loomulikku keelt – teksti või kõnet. Peatükkidel on erinevad autorid ja käsitletakse erinevaid teemasid, alustades suhtluskavatsuste modelleerimisest ja mõistmise saavutamise vahenditest kuni kultuuriliste tegurite modelleerimiseni ja genereerimissüsteemide hindamiseni.
3.1. Genereerimistehnikad
Varased kommertssüsteemid kasutasid tekstiväljundi genereerimiseks mallipõhist lähenemist, st DS-is oli hulk lünkadega valmisšabloone, mida…
LÜHIDALT
Lumivalgukeste raamatuke. Koostanud ja tõlkinud Urmas Sutrop. Tartu: Eesti Kirjandusmuuseumi Teaduskirjastus, 2016. 64 lk.
Eesti Keele Instituudi direktorina koostas Urmas Sutrop terve hulga raamatuid mitmesugustel teemadel. Nüüd Eesti Kirjandusmuuseumis töötades on ta kokku pannud folkloristikateemalise brošüüri – topeltdeminutiivse pealkirjaga „Lumivalgukeste raamatukese”. Sellesse õhukesse vihikusse on koondatud lisaks vendade Grimmide kolmele eri aegadel ilmunud muinasjutuvariandile ja kahele artiklile (mis täidavad rohkem kui pool raamatut) ka vene, inglise, suahiili ja läänejuguri (halhimongoli) muinasjutte, pealekauba veel inglise komöödia, kanada-prantsuse rahvalaul ja šveitsi muistend. Mõni neist on Lumivalgukese muinasjutuga seotud vaid kõrvalmotiivi kaudu (kolme karu lugu). Ka läänejugurite muinasjutt on „Lumivalgukesest” üsna kaugel, seevastu suahiili lugu…
Eesti Keele Instituudi direktorina koostas Urmas Sutrop terve hulga raamatuid mitmesugustel teemadel. Nüüd Eesti Kirjandusmuuseumis töötades on ta kokku pannud folkloristikateemalise brošüüri – topeltdeminutiivse pealkirjaga „Lumivalgukeste raamatukese”. Sellesse õhukesse vihikusse on koondatud lisaks vendade Grimmide kolmele eri aegadel ilmunud muinasjutuvariandile ja kahele artiklile (mis täidavad rohkem kui pool raamatut) ka vene, inglise, suahiili ja läänejuguri (halhimongoli) muinasjutte, pealekauba veel inglise komöödia, kanada-prantsuse rahvalaul ja šveitsi muistend. Mõni neist on Lumivalgukese muinasjutuga seotud vaid kõrvalmotiivi kaudu (kolme karu lugu). Ka läänejugurite muinasjutt on „Lumivalgukesest” üsna kaugel, seevastu suahiili lugu…
Kuidas portreteerida koolkonda?
Marina Grišakoval ja Silvi Saluperel on tulnud suurepärane idee koondada ühte kogumikku analüütilised ülevaateartiklid XX sajandi humanitaarteaduste, konkreetsemalt kirjandusteooria, ajaloo ja filosoofia tähtsamatest koolkondadest ja ringidest. Idee on suurepärane, sest sellise fookusega üldkäsitlusi pole minu teada varem ilmunud. Kui vaadata koguteose sisukorda, siis võib koostajaid õnnitleda väga esindusliku ja õnnestunud autorkonna puhul: kirjutajate seast leiab nii elavaid klassikuid (nagu Lubomír Doležel või Joseph Hillis Miller) kui ka valdkonna vaieldamatuid korüfeesid (nagu Patrick ffrench, Renate Lachmann, Brian McHale või Jacques Revel). Nende tõdemustega võikski tänulik lugeja oma arvustuse lõpetada, sest on ütlematagi selge, et sellise kaliibriga kogumikke, pealegi suures rahvusvahelises kirjastuses,…
Sõprus kui kultuurifenomen
Lotmani ja Uspenski kirjavahetus ilmub kirjakorpusena juba kolmandat korda. Esimene, 179 kirjast koosnev valik ilmus Boriss Jegorovi ette valmistatud kirjaköites.(1) Kümne aasta pärast ilmus Lotmani ja Uspenski kirjavahetusest eraldi väljaanne:(2) raamat sisaldas 376 Lotmani ja Uspenski kirja ning lühemat läkitust. Eelmisel aastal Tallinnas ilmunud köide esitleb seda kirjavahetust veel täielikumalt: 424 mitmesugust kirja, lühiläkitust ja telegrammi, mis Moskva ja Tartu teadlane vahetasid omavahel peaaegu 30 aasta jooksul (1964–1993). Samuti on selles teoses publitseeritud 18 Boriss Uspenski pereliikme kirja Juri Lotmanile ja Zara Mintsile, 48 kirja ja telegrammi Vladimir Uspenskilt ja Svetlana Uspenskajalt. Järelsõna asemel on publitseeritud mitu varem vene keeles avaldamata kirjutist:…
Rännak kannatuse linnades
Oma uusimas raamatus, autobiograafilises esikromaanis „Klaaslaps” räägib Maarja Kangro peamiselt isiklikest asjadest: lapse saamise soovist, katsetest seda teostada, väärarenguga lootest ja abordist ning sellele järgnenud kaotusvalust, traumast ja leinast. Isiklike asjade kõrval tulevad romaanis jutuks suured eksistentsiaalsed teemad, nagu elu ja surm, iha ja kannatus, naise bioloogiline taak – emadus kui seesmine ja ühiskondlik sund – ning „uus orgaaniline metafüüsika”, nagu on Kangro sõnastanud lapsevanemaks olemise rõõmu kirjutises „Oma jama – teistsugune vaade emadusele”.(1) Isikliku trauma üksikasjaliku, aeg–ajalt peaaegu masohhismi kalduva läbivalgustamise käigus viib autor lugeja ajaliselt täpselt dokumenteeritud rännakule oma lähiminevikku (seda täpsust rõhutab ka päeviku vorm ja teose määratlus dokumentaalromaanina(2)), otse nende…
Raamat sünnib kuulata
1. Sissejuhatus
Elektroonilisel kujul raamatute levik, raamatukogu kirjalike materjalide digiteerimine ja kõnetehnoloogiliste vahendite areng on teinud võimalikuks pakkuda raamatukoguteenuseid ja e-raamatuid sünteeskõnes etteloetuna ning ilmuvaid ja ilmunud paberile trükitud väljaandeid heliraamatute vormis. Seda teenust pakutakse mitmes veebikeskkonnas. Eesti Rahvusraamatukogu (RR) digitaalarhiivi DIGAR kasutajakeskkonnas on võimalus spetsiaalse audiovaaturi abil lasta endale ette lugeda raamatuid, ajakirjaartikleid ja muud elektroonilisel kujul eestikeelset trükisõna. Elisa Raamatu rakendus sisaldab ligi 2000 eestikeelset e-raamatut, mida lisaks nutitelefoni või tahvelarvuti ekraanilt lugemisele saab ka kuulata. Eesti Keele Instituudi kõneserveris on avaliku teenusena helindamissüsteem Vox Populi, millega on kõigil võimalus mis tahes tekste helindada: laadides artikli, ettekande, raamatu või…
Elektroonilisel kujul raamatute levik, raamatukogu kirjalike materjalide digiteerimine ja kõnetehnoloogiliste vahendite areng on teinud võimalikuks pakkuda raamatukoguteenuseid ja e-raamatuid sünteeskõnes etteloetuna ning ilmuvaid ja ilmunud paberile trükitud väljaandeid heliraamatute vormis. Seda teenust pakutakse mitmes veebikeskkonnas. Eesti Rahvusraamatukogu (RR) digitaalarhiivi DIGAR kasutajakeskkonnas on võimalus spetsiaalse audiovaaturi abil lasta endale ette lugeda raamatuid, ajakirjaartikleid ja muud elektroonilisel kujul eestikeelset trükisõna. Elisa Raamatu rakendus sisaldab ligi 2000 eestikeelset e-raamatut, mida lisaks nutitelefoni või tahvelarvuti ekraanilt lugemisele saab ka kuulata. Eesti Keele Instituudi kõneserveris on avaliku teenusena helindamissüsteem Vox Populi, millega on kõigil võimalus mis tahes tekste helindada: laadides artikli, ettekande, raamatu või…
Teooriakultusest
Lugenud möödunud aasta detsembrikuisest Keelest ja Kirjandusest Mirjam Hinrikuse arvustust minu raamatu „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika” kohta,(1) liikus mu mõte iseenesest teemale, mis on mind (aga erinevate vestluste põhjal ka mitmeid teisi) häirinud juba mõnda aega. Väga üldistavalt võiks selle teema kokku võtta sõnaga „teooriakultus”.
Doktoritööd kirjutama asudes tuli mul langetada üsna põhimõtteline otsus: kas jätkata umbes samas suunas, nagu olin teinud bakalaureuse- ja magistritöödega,(2) või valida teistsugune lähenemine. Olles ülikoolis üsna lähedalt ja korduvalt kokku puutunud teooriakeskse lähenemisviisiga, leidsin, et oma doktoritööd ma ei tahaks kirjutada ühegi teoreetiku raamistikus, sest see võib osutuda kitsendavaks ja uurimistööd liigselt suunavaks. Selgitan pisut, mis on minu…
Doktoritööd kirjutama asudes tuli mul langetada üsna põhimõtteline otsus: kas jätkata umbes samas suunas, nagu olin teinud bakalaureuse- ja magistritöödega,(2) või valida teistsugune lähenemine. Olles ülikoolis üsna lähedalt ja korduvalt kokku puutunud teooriakeskse lähenemisviisiga, leidsin, et oma doktoritööd ma ei tahaks kirjutada ühegi teoreetiku raamistikus, sest see võib osutuda kitsendavaks ja uurimistööd liigselt suunavaks. Selgitan pisut, mis on minu…
Kaitstud doktoritööd
• 2. detsembril kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Anna Rubtsova doktoritöö „Стихосложение Владислава Ходасевичa” / „Vladislav Hodassevitši värsistus”. Doktoritöö juhendajad olid Tallinna Ülikooli lektor Grigori Utgof ja Tallinna Ülikooli professor Irina Belobrovtseva, oponendid Pisa ülikooli (Itaalia) professor Guido Capri ja Moskva riikliku ülikooli juhtivteadur Marina Akimova.
• 5. detsembril kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Olga Mjod doktoritöö „Писатель-протагонист в литературном произведении как частный случай „текста в тексте”” / „Kirjanikust peategelane kirjandusteoses kui ’tekst tekstis’ erijuhtum””. Doktoritöö juhendaja oli Tallinna Ülikooli professor Irina Belobrovtseva, oponendid Słupski Pomorze ülikooli (Poola) professor Galina Nefagina ja Euroopa ülikooli (Venemaa) professor Olga Demidova.
• 5. detsembril kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Olga Mjod doktoritöö „Писатель-протагонист в литературном произведении как частный случай „текста в тексте”” / „Kirjanikust peategelane kirjandusteoses kui ’tekst tekstis’ erijuhtum””. Doktoritöö juhendaja oli Tallinna Ülikooli professor Irina Belobrovtseva, oponendid Słupski Pomorze ülikooli (Poola) professor Galina Nefagina ja Euroopa ülikooli (Venemaa) professor Olga Demidova.
Kongeniaalsusest antiikkirjanduse tõlkimisel
Eesti Liviana täienes möödunud aasta kevadel uue osaga. „Ab urbe condita” („Linna asutamisest alates”) 1930. aastal Hugo Pärna tõlkes välja antud 21. raamatule „Hannibali pealetung” ning Ervin Roosi, Leo Metsari ja Richard Kleisi tõlgitud katkenditele üldajaloo lugemikus ja rooma kirjanduse antoloogiates (1933, 1971, 2009) saab nüüd lisaks lugeda ka teose sissejuhatust, mis varem oli avaldatud vaid lühendatud tõlkena,(1) ja esimest raamatut tervikuna. Titus Livius on kindlasti armastatuim Rooma ajaloolane: kuigi algselt 142 raamatust on säilinud kolmkümmend viis (1–10, 21–45), loetakse mitmeid neist ikka ja jälle üle ning jutustatakse ümber. Tema ajalooteose esimesest raamatust on pärit mitmed ammutuntud lood, nagu Rooma asutamine,…
Põimiv mina
Käesoleva artikli väide, et „põimunud kirjanduse” metodoloogiline eeldus on Jaan Krossi romaaniloomingu puhul kõige paremini realiseeritav algoritmi „põimiv mina” abil, ei peaks mõjuma iseenesest eriti kummastavalt. Sest võimalus sellise algoritmi olemasoluks on meile tegelikult antud kolme välise, kuid vägagi arvestatava argumendi poolt. Esiteks on enamik Krossi romaane kirjutatud mina-vormis sisekaemustena, teiseks on Kross ise lahti seletanud autobiografismi „kui kirjanduse võimalust ja vältimatust” oma loengutes vabade kunstide professorina Tartu Ülikoolis (Kross 2003: 7 jj), ja kolmandaks on romaanižanri väljapaistev uurija Mihhail Bahtin näinud mina-eluloolisuses romaani kui proteuslikult ähmaste piiridega žanri üht tunnust (Bahtin 1987: 33, 43; vt ka Logan 2011: 511–513).…
Lühikroonika
• 1. detsembril toimus Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse muuseumiosakonnas loengusarja „Nõmme loeb” 3. õhtu, kus esines luuletaja Veronika Kivisilla.
• 1.–2. detsembril peeti Eesti Rahva Muuseumis lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminar „Naer ja nutt on kaksikvennad”, kus tutvustati emotsioonide temaatikat keeles, kultuuripärandis ja folklooris. Toimusid töötoad, milles õpiti, kuidas mängude kaudu rikastada tunnetealast sõnavara ja lahendada emotsioonidega seotud probleeme lasteaiakeskkonnas. Esinesid Signe Raudik (TÜ, „Laps räägib siis, kui . . . .”), Angela Jakobson (TÜ, „Tunnete kaardid – mis, kellele, kuidas?”), Liisi Laineste (EKM, „Mis tuleb pika ilu peale? Huumor kollektiivis”), Piret Voolaid (EKM, „Siin lasteaias on kõik sõbrased: Lapsesuunaljad kui emotsionaalne rühmapärimus”), Reet Hiiemäe…
• 1.–2. detsembril peeti Eesti Rahva Muuseumis lasteaiaõpetajate eesti keele koolitusseminar „Naer ja nutt on kaksikvennad”, kus tutvustati emotsioonide temaatikat keeles, kultuuripärandis ja folklooris. Toimusid töötoad, milles õpiti, kuidas mängude kaudu rikastada tunnetealast sõnavara ja lahendada emotsioonidega seotud probleeme lasteaiakeskkonnas. Esinesid Signe Raudik (TÜ, „Laps räägib siis, kui . . . .”), Angela Jakobson (TÜ, „Tunnete kaardid – mis, kellele, kuidas?”), Liisi Laineste (EKM, „Mis tuleb pika ilu peale? Huumor kollektiivis”), Piret Voolaid (EKM, „Siin lasteaias on kõik sõbrased: Lapsesuunaljad kui emotsionaalne rühmapärimus”), Reet Hiiemäe…
In memoriam. Ülo Tonts (6. V 1931 – 19. XI 2016)
Alar Madissoni foto.
Ülo Tontsu kriitiku ja kirjandusteadlase tee algas 1950. aastate lõpus. Sel ajal alustasid paljud möödunud sajandi lõpukümnenditel eesti kriitika ja kirjandusteaduse ilmet kujundanud autorid: Maie Kalda (1929–2013), Endel Mallene (1933–2002), Oskar Kruus (1929–2007), Reet Krusten (snd 1934) jmt. Nad õppisid Tartu ülikoolis erineval ajal ja ka erinevaid erialasid (näiteks Endel Mallene kuulus hoopis Juhan Peegli esimesse ajakirjanike lendu). Maie Kalda on üsna kategooriliselt eitanud, et tema ja ta eakaaslased oleksid olnud mingi ühtekuuluv ja -hoidev põlvkond. Kuid nad on siiski elanud ühes ajas ja selle aja mõtteilmas, lugenud raamatuid, mida neil aastatel loeti, kirjutanud oma artikleid tolle areneva…
Ülo Tontsu kriitiku ja kirjandusteadlase tee algas 1950. aastate lõpus. Sel ajal alustasid paljud möödunud sajandi lõpukümnenditel eesti kriitika ja kirjandusteaduse ilmet kujundanud autorid: Maie Kalda (1929–2013), Endel Mallene (1933–2002), Oskar Kruus (1929–2007), Reet Krusten (snd 1934) jmt. Nad õppisid Tartu ülikoolis erineval ajal ja ka erinevaid erialasid (näiteks Endel Mallene kuulus hoopis Juhan Peegli esimesse ajakirjanike lendu). Maie Kalda on üsna kategooriliselt eitanud, et tema ja ta eakaaslased oleksid olnud mingi ühtekuuluv ja -hoidev põlvkond. Kuid nad on siiski elanud ühes ajas ja selle aja mõtteilmas, lugenud raamatuid, mida neil aastatel loeti, kirjutanud oma artikleid tolle areneva…
Vaimulooline Undusk
Kogumiku pealkirjaks tõstetud „Eesti kirjanike ilmavaatest” tundub sellesse koondatut arvestades piisavalt avar ja samas asjakohane. Raamatu lehekülgedel põrkame küll üsna sageli ka sõnale „maailmavaade”, kuid see ei muuda sisu. Isiklikult olen eelistanud pigem „ilmavaadet”. Ilmavaade tundub hõlmavat nii vaadet eluilmale (sks Lebenswelt) kui ka olemise kosmilisele mõõtmele, kui mitte veel kaugemalegi. Jaan Undusk ise on raamatu ühe võtmesõna tähendusel pikemalt peatunud vaid korra. Nähtavasti võinuks Tuglase elutundesse süüvivas essees sõnastatut tutvustada ka sissejuhatavas artiklis. Seal põhjendab Undusk oma uurimisfookust järgmiselt: „Enamasti arvatakse, et vaimse töö tegija määratlusse kuulub maailmavaade juba nii-öelda loomu poolest. Iseasi, kuidas see suudetakse näiteks kirjaniku kunstiliste…
Suundumusi inimsuhtluse keelelises analüüsis ja modelleerimises (I)
Järgnevas ülevaateartiklis kirjeldame viithiljuti ilmunud (ja TÜ raamatukokku tellitud-saabunud) raamatut. Põhjus, miks neid koos käsitleme, on neid ühendav teema. Kõige lihtsamini võib seda iseloomustada väljendiga „inimsuhtlus ja selle analüüs”, kuid vahetu põhjus on see, et need raamatud (täpsemini 2–4) esindavat üht suhteliselt uut, kuid seejuures selgelt piiritletavat suunda selles valdkonnas. Selleks on suhtlusviisid, kus suhtlusvahendiks on keel, suhtluskeskkond on sotsiaalmeedia ning selle analüüsi- ja uurimisvahendina kasutatakse tekstide arvutitöötluse meetodeid. Nende raamatute kaudu püüame anda ülevaate selle temaatika käsitlemisest, probleemidest ja praegusest seisust. Ühtlasi loodame selgitada, miks see temaatika KK lugejale oluline on.
Kuivõrd inimloomus on eeldatavasti jäänud samaks, nagu ta aastatuhandeid…
Kuivõrd inimloomus on eeldatavasti jäänud samaks, nagu ta aastatuhandeid…
Ei?
Ajastul, mil (enam) ei ole üldkehtivat tõde, ei ole ka alust tegelikkuse ja väljamõeldise eristamiseks. Kui oletada, et just tõetul ajastul me parajasti elamegi, siis tekib küsimus, mida see kaasa toob. Näiteks J. G. Ballard tuletab siit uue rolli kirjanikule: „Tasakaal fiktsiooni ja reaalsuse vahel on viimastel aastakümnetel märkimisväärselt muutunud. Nende rollid on järjest rohkem ümber pööratud. Me elame maailmas, mida valitsevad kõiksugu fiktsioonid – lauskaubandus, reklaamitööstus, poliitika, mis on käsitletav reklaamitööstuse alamharuna, igasuguse kogemusele vastava originaalse reaktsiooni ennetav tühistamine teleekraani poolt. Me elame hiiglaslikus romaanis. Kirjanikul on nüüd üha vähem tarvis oma romaanile fiktsionaalset sisu leiutada. Fiktsioon on juba…
Mittekuulumise valu ja võimalus
Oma esimeses tekstis, New Yorgi ajakirjas Novõi Žurnal trükivalgust näinud jutustuses „Tuhk” pakub Andrei Ivanov välja määratluse, mis on ühel või teisel viisil jäänud iseloomustama kõiki tema romaanide peategelasi ja mõneti ka ta enda autorikuvandit – a non-belonger, a man in between. Ivanov kasutab inglise keelt, sest need väljendid pärinevad 1990. aastate alguse rahvusvahelistest kosmopoliitsuse teemalistest aruteludest, mida „Tuha” peategelase jaoks esindab Salman Rushdie kuju. Jutustuse oluliselt muudetud taastrükis kogumikus „Kopenhaga”(1) (Ivanov 2011a) on autor pidanud vajalikuks need nimetused joone all lahti seletada. Selle järgi on a non-belonger „mitteliitunu; mingisse konkreetsesse kohta mitte kuuluv; võõras, kõrvaline” (Ivanov 2011a: 319), a man…
Faktofiili galaktika
Ei juhtu iga päev, et ühe raamatu ilmumisele pühendatakse sümpoosion. Geograafi, kultuuri- ja teadusloolase Vello Paatsi (1948–2015) artiklikogumikule „Rännates Gutenbergi galaktikas” see au osaks sai. Sümpoosionil „Olemise ja teaduse piiridest” Eesti Kirjandusmuuseumis pidasid 30. septembril 2016 ettekande Ülo Matjus, Tõnu Tannberg ja Erki Tammiksaar. Imestasin kuulates, kui vähe ikkagi Vello Paatsist tean. Jagades huvi XIX sajandi eesti kirjanduse ja kultuuriloo vastu, olen temaga korduvalt kokku puutunud konverentsidel, veebikeskkonna „Kreutzwaldi sajand” sisu koostamisel ja toimetamisel, aga näiteks seda ei teadnud, et Paatsi oli kirglik bibliofiil ja haruldaste raamatute koguja. Ei olnud jutuks tulnud.
Vello Paatsi oli hariduselt geograaf. ESTER-i kataloogis on „Rännates Gutenbergi galaktikas”…
Vello Paatsi oli hariduselt geograaf. ESTER-i kataloogis on „Rännates Gutenbergi galaktikas”…
Nõukogude aja keerises
Reet Krusten küsis 1969. aasta augustis Nõukogude Naise veergudel rubriigis „Lehekülgi kirjandusloost”: „Mäletate „Rohelise päikese maad”?” Mõnikümmend aastat varem oli muinasjutt kahe nuku seiklustest metsaaluses kuningriigis kuulunud populaarsemate eesti lasteraamatute hulka, 1960. aastate lõpuks ei olnud teose tundmine aga enam kaugeltki iseenesestmõistetav. Vahepealne rahutu aeg oli sealjuures unustusetolmuga katnud mitte üksnes raamatu, vaid ka selle autori, Irma Truupõllu (1903–1980) nime. Käesolev artikkel üritab heita valgust asjaoludele, kuidas ja miks nii sündis.
Irma Truupõld (kodanikunimega Johanna Wilhelmine Irmgard Treufeldt, hiljem abielus Pihlak) sündis 29. juulil 1903 Tallinnas. Tulevane kirjanik oli pooleteiseaastane, kui tema isa suri kopsupõletikku ning ema jäi üksi nelja tütart…
Irma Truupõld (kodanikunimega Johanna Wilhelmine Irmgard Treufeldt, hiljem abielus Pihlak) sündis 29. juulil 1903 Tallinnas. Tulevane kirjanik oli pooleteiseaastane, kui tema isa suri kopsupõletikku ning ema jäi üksi nelja tütart…
saama-verb grammatilistes konstruktsioonides
Verb saama on eesti keeles üks polüseemsemaid. Oleme varem Keeles ja Kirjanduses kirjeldanud semantilisi kategooriaid, mida selle verbiga eesti kirjakeeles väljendatakse.(1) Siinses artiklis tulevad vaatluse alla grammatilised kategooriad, mida saama-abiverb konstruktsioonis infiniitse põhiverbiga väljendada võimaldab. Lähtume eeldusest, et grammatilised kasutusjuhud on välja kujunenud kesksete leksikaalsete kasutusmustrite põhjal ning on nendega grammatiseerumise kaudu seotud (vt Hopper 1991; Heine, Kuteva 2002). Niisiis läheneme saama grammatiliste kasutusjuhtude kujunemisele kui grammatisatsiooniprotsessile, püüdes visandada grammatisatsiooniahela, mis kulgeb konkreetsetest (leksikaalsetest) abstraktsemate (grammatiliste) kasutuste suunas ning ühendab eri tüüpi ja eri grammatiseerumisastmel kasutusi. Grammatisatsiooniahela kirjeldamisel lähtume konstruktsioonidest kui vormi ja tähenduse kindlapiirilistest tervikutest. Jälgime saama grammatiliste kasutusmustrite puhul…
Kas Otto Wilhelm Masing vestles karjalaste ja/või vepslastega?
Jutuajamine kõrtsis
Otto Wilhelm Masing kirjutas 30. oktoobril 1821 õhinal oma sõbrale Johann Heinrich Rosenplänterile, et kahe päeva eest oli ta Porkuni kõrtsis kella 21 paiku öömajale jäädes tutvunud üheksa venelasega [Russen], kellest kolm olid osalenud Peterburis Iisaku kiriku graniitsammaste tahumisel; sambad olevat olnud lahti murtud Soomes (Kirjad III, saksa keeles lk 83–84, eestikeelne tõlge lk 87–88). Järgnevast selgub, et tegu polnud siiski etniliste venelastega.
Pärast seda, kui kirja autor oli meestele pool toopi viina välja teinud, lausus üks noorem mees tunnustavalt: „Waat hüwa kuma!” Sellele järgnes dialoog: „„Mis?” ütlesin mina, „kas sa ka soome keelt räägid?” – „Ei, härra! Aunuse keelt…
Otto Wilhelm Masing kirjutas 30. oktoobril 1821 õhinal oma sõbrale Johann Heinrich Rosenplänterile, et kahe päeva eest oli ta Porkuni kõrtsis kella 21 paiku öömajale jäädes tutvunud üheksa venelasega [Russen], kellest kolm olid osalenud Peterburis Iisaku kiriku graniitsammaste tahumisel; sambad olevat olnud lahti murtud Soomes (Kirjad III, saksa keeles lk 83–84, eestikeelne tõlge lk 87–88). Järgnevast selgub, et tegu polnud siiski etniliste venelastega.
Pärast seda, kui kirja autor oli meestele pool toopi viina välja teinud, lausus üks noorem mees tunnustavalt: „Waat hüwa kuma!” Sellele järgnes dialoog: „„Mis?” ütlesin mina, „kas sa ka soome keelt räägid?” – „Ei, härra! Aunuse keelt…
Lühikroonika
• 1. novembril pidas kirjandusteadlane ja kirjanik Arne Merilai Tartu Ülikooli loengusarjas „Keele sajand: Saussure, Linzbach, Jakobson” ettekande teemal „Keel kui tegu”.
• 1. novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse biograafika töörühma seminar „Biograafia ja müüt”. Ettekanded pidasid Kristi Metse ja Aurika Meimre.
• 2. novembril Tallinnas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses korraldatud teadusseminaril esines Piret Kruuspere teemal „Rahvuslik teater kultuurimälu meediumina”.
• 9. novembril toimus Tallinna Kirjanike Majas neljas sündmus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kirjanduslike kolmapäevade sarjast „TÜHI saal”. Tühja saali täitis arutelu teemal „Kas on elu ilma kirjanduseta?”, arutlejateks olid Eda Ahi, Marju Kõivupuu, Ülar Ploom, Rein Raud, Tõnu Viik ja Märt…
• 1. novembril toimus Eesti Kirjandusmuuseumis Eesti-uuringute Tippkeskuse biograafika töörühma seminar „Biograafia ja müüt”. Ettekanded pidasid Kristi Metse ja Aurika Meimre.
• 2. novembril Tallinnas Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuses korraldatud teadusseminaril esines Piret Kruuspere teemal „Rahvuslik teater kultuurimälu meediumina”.
• 9. novembril toimus Tallinna Kirjanike Majas neljas sündmus Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi kirjanduslike kolmapäevade sarjast „TÜHI saal”. Tühja saali täitis arutelu teemal „Kas on elu ilma kirjanduseta?”, arutlejateks olid Eda Ahi, Marju Kõivupuu, Ülar Ploom, Rein Raud, Tõnu Viik ja Märt…
Kaitstud doktoritööd
• 18. oktoobril kaitses Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Helen Kõrgesaar doktoritöö „Eesti hoidjakeele pragmaatilised erijooned ja dünaamika ning mõju lapse keele arengule”. Ta uuris, kuidas eesti täiskasvanu lapsega räägib, missuguseid keelevahendeid ta vestluses kasutab ja kuidas ta seejuures lapse keelelist arengut toetab. Tähelepanu oli pööratud peamiselt hoidjakeele pragmaatikale ja püütud selgitada, miks täiskasvanu kõneleb lapsega just nii, nagu ta seda teeb. Juhendaja oli professor Reili Argus (TLÜ), oponendid professor Renate Pajusalu (TÜ) ja teadur Sirli Zupping (TÜ).
• 19. oktoobril kaitses doktoritöö Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Natalia Abrosimova („Развитие эрзянского письменно-литературного языка в контексте культуры / Ersa kirjakeele areng kultuuri kontekstis”), kes uuris ersa…
• 19. oktoobril kaitses doktoritöö Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi doktorant Natalia Abrosimova („Развитие эрзянского письменно-литературного языка в контексте культуры / Ersa kirjakeele areng kultuuri kontekstis”), kes uuris ersa…
Hollo kaasajastab Kangro-käsitust
Maarja Hollo 2016. aasta septembrikuus ilmunud „Romantiline subjekt, mälu ja trauma Bernard Kangro sõjajärgses loomingus” on esimene Kangro loomingu põhjal kirjutatud väitekiri. Kangrost on avaldatud kaks elulugu: Karl Ristikivi koostatud lühielulugu ilmus 1967. aastal Rootsis, kui kirjanik veel elas, ning 2003. aastal ilmus Eestis Oskar Kruusi kirjutatud elulugu. Peale kirjanduslugude on Kangro mahukat loomingut varem käsitletud Karl Muru, Toomas Liivi ja Janika Kronbergi artiklites. Rebekka Lotman on uurinud Kangro sonette ja nende vormi. Toreda kokkusattumusena ilmus pool aastat enne Hollo väitekirja Urmas Bereczki ühendkunstiteos „See sinine sirjendav kaugus”, mis sisaldab peale Kangro luuletuste ka plaate videote ja muusikaga. Nii võib…
Onomasioloogiline sõnamoodustuskäsitlus
Mahukas „Sõnamoodustus” on esimene teos väga oodatud grammatikasarjas „Eesti keele varamu”. Viimane eesti teadusgrammatika (EKG) ilmus paarkümmend aastat väldanud rühmatöö tulemusena 1993–1995,(1) selle sõnamoodustusosa kirjutasid toona värsked filoloogiadoktorid Silvi Vare ja Reet Kasik. Needsamad kaks teadlast on nüüd mõneaastase vahega andnud välja kaks sama ala suurteost.
„Sõnamoodustuse” otsese eeltööna ilmusid Kasikul „Komplekssete sõnade struktuur” ja „Komplekssete sõnade tähendus”,(2) mille loomeprotsessi tegin kaasa sisutoimetaja rollis. Põhjalik dialoog autoriga kestis sügisest 2012 kevadeni 2014 ja jätkus uuel moel sama aasta oktoobris, kui sattusin liidetud terviku esmakäsikirja juures hoopis retsensendi ossa. Seetõttu pole kindel, kas suudan kaante vahele jõudnud tarka raamatut allpool värske pilguga vaadata.
Sõnamoodustusraamat on…
„Sõnamoodustuse” otsese eeltööna ilmusid Kasikul „Komplekssete sõnade struktuur” ja „Komplekssete sõnade tähendus”,(2) mille loomeprotsessi tegin kaasa sisutoimetaja rollis. Põhjalik dialoog autoriga kestis sügisest 2012 kevadeni 2014 ja jätkus uuel moel sama aasta oktoobris, kui sattusin liidetud terviku esmakäsikirja juures hoopis retsensendi ossa. Seetõttu pole kindel, kas suudan kaante vahele jõudnud tarka raamatut allpool värske pilguga vaadata.
Sõnamoodustusraamat on…
Suur ja väike
„Küll ma tervitan Mirjamit,” hõikasin tagasi. „Meie kõikide Mirjamit.”
Kui tagasi vaatasin, seisis ta veel vanal kohal ja vaatas mulle järele.
Surusin kõigest jõust pedaalidele. – Hea, et vähemalt tema usub, et Mirjam on seal kuski, mõtlesin. – Võib-olla ta ongi siiski kuski seal . . . . teisel pool seda kõike.
B. Kangro, Keeristuli.
Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, lk 110.
Juhtusin korraga tegelema Meelis Friedenthali ja Bernard Kangro romaanidega ning otsustaval hetkel said kahe autori tekstid mu peas kokku. Kangro loomingus kordub Mirjami kuju, ta kehastub ideaaliks, tema suunas liikumine ei saa kunagi päriselt lõppeda ja ta on samas kättesaamatu. Friedenthali romaanis „Inglite keel” pole Mirjam…
Kui tagasi vaatasin, seisis ta veel vanal kohal ja vaatas mulle järele.
Surusin kõigest jõust pedaalidele. – Hea, et vähemalt tema usub, et Mirjam on seal kuski, mõtlesin. – Võib-olla ta ongi siiski kuski seal . . . . teisel pool seda kõike.
B. Kangro, Keeristuli.
Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1969, lk 110.
Juhtusin korraga tegelema Meelis Friedenthali ja Bernard Kangro romaanidega ning otsustaval hetkel said kahe autori tekstid mu peas kokku. Kangro loomingus kordub Mirjami kuju, ta kehastub ideaaliks, tema suunas liikumine ei saa kunagi päriselt lõppeda ja ta on samas kättesaamatu. Friedenthali romaanis „Inglite keel” pole Mirjam…
Irratsionaalsuse määratlemise probleemidest
Maarja Vaino monograafia „Tammsaare irratsionaalsuse poeetika” fookusse mahub mitmeid kaalukaid Tammsaare töid alates tema 1907. aastal ilmunud jutustusest „Uurimisel” kuni viimase romaanini, 1939. aastal avaldatud „Põrgupõhja uue Vanapaganani” välja. Kaasaja kontekstis on selline haare silmatorkav, sest minu teada ei leidu Eestis teist XXI sajandil doktoritööna kaitstud kirjandusteaduslikku uurimust, mis kaasaks nii suure osa kirjaniku tekstikorpusesse kuuluvatest ilukirjandusteostest.(1) Kontrasti ei teki aga siis, kui paigutame selle kõrvuti XX sajandil ilmunud Tammsaare-monograafiatega (Marta Sillaotsa, Karl Mihkla, Heino Puhveli, Helene Siimiskeri jpt töödega). Raamatu lähemal uurimisel selgubki, et Vaino ei võta oma uurimistöös mõõtu niivõrd omaenda kaasaegsetelt, kuivõrd eelmistelt Tammsaare uurijate põlvkondadelt.(2) Kusjuures iseäranis tugevalt…
Transgressiivse kirjanduse poeetikast II
Artikli esimeses osas tutvustati transgressiivse kirjanduse väljendusvahendeid, tuginedes eesti nüüdiskirjanduse kogemusele. Kõiki seal toodud näiteid ühendas inimesekujutus, mis sisaldas vägivalla erinevaid kajastusi, mitmesuguseid religioosse aktsendiga pühaduserüvetusi, rohkelt pornograafilist-erootilist materjali ja ideoloogilisi kahetimõistmisi.
Samale mõjuväljale paigutub ka taasiseseisvusaja eesti kirjanduse suurim skandaaltekst: Kaur Kenderi novell „Untitled 12”. See postitati 2014. aasta 24. detsembril Ameerika Ühendriikidest Detroitist eestikeelsesse netiportaali nihilist.fm, mille server füüsiliselt asub Inglismaal. Esimene trükiversioon, kus tegelaste vanus oli algvariandiga võrreldes demonstratiivselt muudetud, ilmus järgmise aasta augustis sama portaali poolt väljaantud ajalehes Nihilist pealkirjaga „#Untitled XII” (Kender 2015a). 2016. aasta aprillis trükiti Inglismaal algupärane tekst korraga eesti- ja ingliskeelse raamatuna (Kender…
Samale mõjuväljale paigutub ka taasiseseisvusaja eesti kirjanduse suurim skandaaltekst: Kaur Kenderi novell „Untitled 12”. See postitati 2014. aasta 24. detsembril Ameerika Ühendriikidest Detroitist eestikeelsesse netiportaali nihilist.fm, mille server füüsiliselt asub Inglismaal. Esimene trükiversioon, kus tegelaste vanus oli algvariandiga võrreldes demonstratiivselt muudetud, ilmus järgmise aasta augustis sama portaali poolt väljaantud ajalehes Nihilist pealkirjaga „#Untitled XII” (Kender 2015a). 2016. aasta aprillis trükiti Inglismaal algupärane tekst korraga eesti- ja ingliskeelse raamatuna (Kender…
Mis hullumeelne idee – etümologiseerida taimenimesid!
Lihtsõnaliste taimenimede päritolu selgitamine on keeruline või otse hullumeelne ettevõtmine, etümoloog seisab siin silmitsi kaht laadi raskustega: taimenimetuste labiilne häälikuehitus (peamiselt rahvaetümoloogiliste ja kontaminatiivsete moonutuste tõttu) ja raskesti aimatavad või olematud pidepunktid nimetamismotiivide selgitamisel.(1) adru ei ole erand: sõna päritolu kohta on esitatud üksteisele risti vastu käivaid seisukohti.
adru tähistab merest tormide, tugevate lainete ja üleujutustega väljauhutud heidist, mis kuhjub adruvallideks ehk adrupeenraiks. Peamiselt on tegemist merevetikatega, neist suurima osa moodustab põisadru (Fucus vesiculosus). Adru majanduslik tähtsus rannaäärsetel aladel niihästi siin- kui sealpool Soome lahte on olnud märkimisväärne: seda nn meresõnnikut on kogutud ja veetud põldude, heinamaade ja marjaaedade rammutamiseks, loomadele allapanuks…
adru tähistab merest tormide, tugevate lainete ja üleujutustega väljauhutud heidist, mis kuhjub adruvallideks ehk adrupeenraiks. Peamiselt on tegemist merevetikatega, neist suurima osa moodustab põisadru (Fucus vesiculosus). Adru majanduslik tähtsus rannaäärsetel aladel niihästi siin- kui sealpool Soome lahte on olnud märkimisväärne: seda nn meresõnnikut on kogutud ja veetud põldude, heinamaade ja marjaaedade rammutamiseks, loomadele allapanuks…