Rubriik
Valdkond
Aasta
Öös on (rohkem) asju
Carolina Pihelga debüütkogu „Sõrmemuster” (2006) algab järgmise luuletusega: „Üks tüdruk rääkis mulle oma unistusest / kus / ta lamab suures mahajäetud ruumis, / vannis, / suleb silmad ja ainus, mis ta kuuleb / on / kuidas kümnest aknast sisse voolab / valgus.”
See nooruslikult hele pilt on huvitav kontrast kõnealuse videvikuvärvi raamatuga „Pimeduse pisiasjad”, milles on valgust vähe ning „Öö on tume nagu sisikond, mida riided ja nahk hoolikalt / varjavad, ei küsi millekski luba, võib ainult aimata, milleks / ta võimeline on” (lk 47). Eesti Kultuurkapitali luuleauhinnale nomineeritud teos on autori seni kõige ühtlasem ja kontsentreeritum luulekogu. Üsna selgelt üheks…
See nooruslikult hele pilt on huvitav kontrast kõnealuse videvikuvärvi raamatuga „Pimeduse pisiasjad”, milles on valgust vähe ning „Öö on tume nagu sisikond, mida riided ja nahk hoolikalt / varjavad, ei küsi millekski luba, võib ainult aimata, milleks / ta võimeline on” (lk 47). Eesti Kultuurkapitali luuleauhinnale nomineeritud teos on autori seni kõige ühtlasem ja kontsentreeritum luulekogu. Üsna selgelt üheks…
Usutlus vendade Unduskitega
Vennad Unduskid Merepiiga kohviku ees Rannamõisas 20. juulil 1976. Foto August Undusk, erakogu
Rein Undusk tähistas juulis oma 50. sünnipäeva, Jaan Undusk saab novembris 60. Neil mõlemal on oma eriline koht eesti kirjandusteadusliku mõtte loomises. Sünnipäevade puhul usutles neid Aare Pilv, kolleeg Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest. Kokku- ja lahkukõlad ei tulene vahetust vastastikmõjust: intervjueeritavad vastasid küsimustele eraldi kirja teel, siin on vastused kokku pandud.
Kuidas te ise hindate, kuivõrd on venna tegevus uurijana teid mõjutanud või ideid andnud? Kui, siis mil moel? Millisena tajute enda ja venna tegevuse ühisosa?
Rein Undusk: Tõsiasi, et läksin Tartu ülikooli eesti filoloogiat õppima, oli kahtlemata venna eeskujust…
Rein Undusk tähistas juulis oma 50. sünnipäeva, Jaan Undusk saab novembris 60. Neil mõlemal on oma eriline koht eesti kirjandusteadusliku mõtte loomises. Sünnipäevade puhul usutles neid Aare Pilv, kolleeg Underi ja Tuglase Kirjanduskeskusest. Kokku- ja lahkukõlad ei tulene vahetust vastastikmõjust: intervjueeritavad vastasid küsimustele eraldi kirja teel, siin on vastused kokku pandud.
Kuidas te ise hindate, kuivõrd on venna tegevus uurijana teid mõjutanud või ideid andnud? Kui, siis mil moel? Millisena tajute enda ja venna tegevuse ühisosa?
Rein Undusk: Tõsiasi, et läksin Tartu ülikooli eesti filoloogiat õppima, oli kahtlemata venna eeskujust…
„…ja surm pani elule punkti”
Doktor Friedrich Robert Faehlmann, kelle sünnist möödub käesoleva aasta 31. (vkj 20.) detsembril 220 aastat, lahkus igavikuteedele 52. eluaastal, 1850. aasta 22. (10.) aprilli hommikul kell veerand üks (RA, EAA.1253.1.49, l 19p–20). Mis oli öeldud, see oli öeldud, mis tehtud, see tehtud. Surm pani elule punkti. Siinse loo pealkirjaks laenatud lausekatke ühest Faehlmanni haigusjuhtumi kirjeldusest (Faehlmann 2011a: 103) ei pea tema enese puhul päriselt paika. Tema surmajärgne elu on olnud pikem kui tema ajalik eluaeg ja pole kaugeltki lõppenud. Alles Faehlmanni 200. sünniaastapäeva paiku algas tema teoste põhjalikum publitseerimine ning Faehlmann inimesena omas ajas ootab ikka veel avastamist – kui me…
Lühikroonika
• 13.–14. septembril toimus Tartu Ülikooli Narva Kolledžis linnakirjanduse tööseminar ja ettekandepäev teemal „Narva, piiri- ja tööstuslinn: kirjanduslikke kajastusi”. Esimesel päeval esinesid Elle-Mari Talivee (UTKK, „A photographic trace of Narva in the collections of Friedebert Tuglas: Some links between Estonian literature and (East)Viru region”), Anu Printsmann (TLÜ, „Émile Zola’s Germinal and Raimond Kaugver’s In the Seventh West: A comparison from a geographer’s point of view”), Kri Marie Vaik (UTKK, „Naturalism in Eduard Vilde’s novel Iron Hands”), Marianne Lind (UTKK, „Ugly cities of Jaan Oks and Knut Hamsun”), Karoliina Lummaa (Turu ülikool, „Urban metabolisms and everyday anthropocene poetics”), Tarmo Pikner (TLÜ, „Disturbances…
Mõtelda on mõnus?
Hando Runnelile 80. sünnipäevaks
Hando Runneli luulega on iga eestlane kokku puutunud vähemalt koolihariduse käigus ning küllap tuntakse ka sellele luulele loodud laule. Runneli luulet on uuritud palju (nt Muru 1999; Kaus 2006) ning kindlasti pakub elava klassiku looming tõlgendusteks jätkuvalt ainest. Viimase veerandsajandi jooksul on Runnel kirjutanud ennast eesti kultuurilukku „Eesti mõtteloo” raamatusarja algatajana 1995. aastal ja selle juhina, ka seda rolli on märgatud (2003. aastal sai Runnel riikliku elutööpreemia). Vähem tähelepanu on pälvinud Runnel kui viljakas esseist, publitsist ja kriitik.(1) Ta on avaldanud kuus mõttetööde kogumikku kogumahuga ca 1700 lk: „Ei hõbedat, kulda” (1984, edaspidi EHK), „Mõõk ja peegel” (1988, MP),…
Hando Runneli luulega on iga eestlane kokku puutunud vähemalt koolihariduse käigus ning küllap tuntakse ka sellele luulele loodud laule. Runneli luulet on uuritud palju (nt Muru 1999; Kaus 2006) ning kindlasti pakub elava klassiku looming tõlgendusteks jätkuvalt ainest. Viimase veerandsajandi jooksul on Runnel kirjutanud ennast eesti kultuurilukku „Eesti mõtteloo” raamatusarja algatajana 1995. aastal ja selle juhina, ka seda rolli on märgatud (2003. aastal sai Runnel riikliku elutööpreemia). Vähem tähelepanu on pälvinud Runnel kui viljakas esseist, publitsist ja kriitik.(1) Ta on avaldanud kuus mõttetööde kogumikku kogumahuga ca 1700 lk: „Ei hõbedat, kulda” (1984, edaspidi EHK), „Mõõk ja peegel” (1988, MP),…
des- ja mata-konverbitarindi funktsioonid
Artikkel käsitleb kaht eesti keele konstruktsiooni – des– ja mata-tarindit –, mis vastavad tüpoloogilisele konverbitarindi määratlusele. Konverbitarind on infiniitne verbikonstruktsioon, mis talitleb teise sündmust väljendava konstruktsiooni vaba laiendina (vt Haspelmath 1995: 3; Ylikoski 2003: 222). Konstruktsiooni, mida konverbitarind laiendab, nimetatakse olenemata grammatilisest struktuurist põhilauseks. des-konverbitarind, mis koosneb des-vormist ja selle laienditest, väljendab põhilausega seotud sündmuse toimumist; mata-konverbitarind, mis koosneb mata-vormist ja selle laienditest, aga põhilausega seotud sündmuse toimumata jäämist.
Artikkel pakub süsteemi, mis aitab kirjeldada eesti keele konverbitarindi funktsiooni, st määrustähenduse varieerumist. Nende varieeruvate joonte hulka kuuluvad konverbitarindi
sõnajärjeline asukoht põhilause suhtes;
tekstiline funktsioon;
fookustatus, st selle võimalikkus ja sagedus;
pikkus ja sõnajärg, sh konverbi asukoht…
Artikkel pakub süsteemi, mis aitab kirjeldada eesti keele konverbitarindi funktsiooni, st määrustähenduse varieerumist. Nende varieeruvate joonte hulka kuuluvad konverbitarindi
sõnajärjeline asukoht põhilause suhtes;
tekstiline funktsioon;
fookustatus, st selle võimalikkus ja sagedus;
pikkus ja sõnajärg, sh konverbi asukoht…
In memoriam Isidor Levin
Foto Ove Maidla / Tartu Ülikool
2016. aasta novembris tähistati Göttingenis konverentsiga rahvusvahelise muinasjutuentsüklopeedia „Enzyklopädie des Märchens” (EM) valmimist. 15-köitelise väljaande (1977–2016) ettevalmistused algasid 60 aastat tagasi. Nüüd tänati ühel istungil 97-aastast Isidor Levinit, kes Rahvajutu-uurijate ühingu (International Society for Folk Narrative Research (ISFNR)) asutajaliikmena ja entsüklopeedia kaastöölisena konverentsist osa võttis.
Lätis Daugavpilsis sündinud ja juudi poisi range kasvatuse saanud Isidor Levin astus 1937. aastal Tartu ülikooli ning sidus ennast sellest alates Eestiga. Ta õppis judaistikat, religiooni ajalugu ja piibliteadust Lazar Gulkowitschi ja Uku Masingu käe all ning samal ajal Walter Andersoni ja Oskar Looritsa juures võrdlev-ajaloolist folkloristikat, lõpetades õpingud 1941. aasta…
2016. aasta novembris tähistati Göttingenis konverentsiga rahvusvahelise muinasjutuentsüklopeedia „Enzyklopädie des Märchens” (EM) valmimist. 15-köitelise väljaande (1977–2016) ettevalmistused algasid 60 aastat tagasi. Nüüd tänati ühel istungil 97-aastast Isidor Levinit, kes Rahvajutu-uurijate ühingu (International Society for Folk Narrative Research (ISFNR)) asutajaliikmena ja entsüklopeedia kaastöölisena konverentsist osa võttis.
Lätis Daugavpilsis sündinud ja juudi poisi range kasvatuse saanud Isidor Levin astus 1937. aastal Tartu ülikooli ning sidus ennast sellest alates Eestiga. Ta õppis judaistikat, religiooni ajalugu ja piibliteadust Lazar Gulkowitschi ja Uku Masingu käe all ning samal ajal Walter Andersoni ja Oskar Looritsa juures võrdlev-ajaloolist folkloristikat, lõpetades õpingud 1941. aasta…
Rahvusest – Mai Bereczkit mälestades
Mai ja Gábor Bereczki 1965. aastal. Foto perekonna arhiivist
Meie riigi sajanda sünnipäeva tähistamise pidulikus kampaanias on tubli annus head enesepettust, sest täpselt pool sellest ajast Eesti riiki polnud, olid vaid selle riigi varemed ja mälestused.
Eesti rahvas oli olemas kaugelt üle tuhande aasta meie teadvuses, kuigi isegi kõige moodsamad õpetlased, kes kõnelevad rahvusteaduse teemadel, heietavad erinevates variantides, nagu polnuks see mõiste üldse pädev, ning loovad vaheseinu rahva, rahvuse ja võõrsilt laenatud natsiooni vahele, tõstes esile küll tootmisviise, seisusi ja religioone ning isegi keele ajaloolist muutumist.
Teadlased on kasutanud rahvuse kujunemist käsitades kolmikjaotust nii kandjate poolelt – üksikud intellektuaalid, rahvuslik aktiiv, eristatud massid –…
Meie riigi sajanda sünnipäeva tähistamise pidulikus kampaanias on tubli annus head enesepettust, sest täpselt pool sellest ajast Eesti riiki polnud, olid vaid selle riigi varemed ja mälestused.
Eesti rahvas oli olemas kaugelt üle tuhande aasta meie teadvuses, kuigi isegi kõige moodsamad õpetlased, kes kõnelevad rahvusteaduse teemadel, heietavad erinevates variantides, nagu polnuks see mõiste üldse pädev, ning loovad vaheseinu rahva, rahvuse ja võõrsilt laenatud natsiooni vahele, tõstes esile küll tootmisviise, seisusi ja religioone ning isegi keele ajaloolist muutumist.
Teadlased on kasutanud rahvuse kujunemist käsitades kolmikjaotust nii kandjate poolelt – üksikud intellektuaalid, rahvuslik aktiiv, eristatud massid –…
Tšuudid ja saamid
Tšuudideks on Vana-Vene kroonikates eri aegadel nimetatud nii eestlasi kui ka teisi läänemeresoome rahvaid, samuti teisi mitteslaavlasi. Asub ju meie idapiiril suur järv, mida vene keeles kutsutakse tänini Tšuudi järveks (Чудское озеро). Peipsist ida pool elanud, kuid ammugi hääbunud sugulashõimud kannavad teaduskirjanduses tinglikult samuti tšuudide nimetust. Väheusutavaks peetakse soome keeleteadlase Erkki Itkoneni (1913–1992) põnevat hüpoteesi tšuudide nimetuse tekkest vaia või kiilu tähendavast läänemeresoome tüvest ja selle seosest vadjalastega. Nimetatud hüpoteesi arendas Läti Henriku kroonikale toetudes lausa fantastikasse kalduvalt edasi tuntud arheoloog Vello Lõugas (1937–1998).(1) Tema veendumusel heiastus loos lendamise ajal taevas kiiluna paistnud Kaali meteoriit oma sabaga. Peale saamide ehk laplaste…
Mälestades Hellar Grabbit
Foto Kalju Suur
Pikki aastaid olime Hellariga kirjasõbrad, enne kui õnnestus Eestis kokku saada. Nagu tõendab meie kirjadest kokku pandud raamat „Sõprade kirjad on su poole teel”,(1) kirjutasin temale ise 1965. aastal pärast seda, kui olin Andres Ehinilt tema aadressi saanud ja teadsin, et Hellariga on võimalik vahetuskaupa – raamatuid raamatute vastu – teha. Mis, nagu teada, ka suurepäraselt korda läks. Sain Hellarilt kümneid raamatuid ja oli piinlik ka, et inimene, kelle teenistus, nagu ta ise nimetas, polnud eriti suur, nii palju raha kulutab. Meilt polnud nii palju, mida saata, ja meil olid raamatud ju ka väga odavad. Hiljem, juba uuel Eesti…
Pikki aastaid olime Hellariga kirjasõbrad, enne kui õnnestus Eestis kokku saada. Nagu tõendab meie kirjadest kokku pandud raamat „Sõprade kirjad on su poole teel”,(1) kirjutasin temale ise 1965. aastal pärast seda, kui olin Andres Ehinilt tema aadressi saanud ja teadsin, et Hellariga on võimalik vahetuskaupa – raamatuid raamatute vastu – teha. Mis, nagu teada, ka suurepäraselt korda läks. Sain Hellarilt kümneid raamatuid ja oli piinlik ka, et inimene, kelle teenistus, nagu ta ise nimetas, polnud eriti suur, nii palju raha kulutab. Meilt polnud nii palju, mida saata, ja meil olid raamatud ju ka väga odavad. Hiljem, juba uuel Eesti…
Üldnimi pekka, üksainus Lilja
Soomlased on ikka olnud agarad eesti kirjandust, kirjanduslugu ja ajalugu üldistaval ja „mujal maailmas” läbilöögijõulisel moel kirja panema. Esimene lause on meelega provokatiivne, et oleks võimalik kohe vaielda. Selgituseks siiski niipalju, et „mujal maailmas” tähistab lisaks soomekeelsele ka ingliskeelset kultuuriruumi, sest just hiljuti kohtasin ühe Eesti ajaloo vastu huvi tundma hakanud ameeriklanna lugemislaual ainsa ilukirjandusteosena Sofi Oksaneni romaani „Kui tuvid kadusid” ingliskeelset tõlget. Ainus eestikeelne autorimonograafia Jaan Krossist on meil ka Juhani Salokandle käsitluse tõlge. Ja kui haarata üksikautori kirjutatud Eesti ajaloo kompaktse üldkäsitluse järele, siis kõigepealt oli meil eesti keeles Seppo Zetterbergi „Eesti ajalugu” (soome k 2007, tõlge eesti…
Jaan Tõnissoni kirjad sõbrale ja mõttekaaslasele
Kirjavahetus, nagu ka päevikud, kuulub uurija jaoks oluliste allikmaterjalide hulka, mida mõnikord ka nimetatakse intiimallikateks, sest valdavalt päevikute pidajad ega kirjade saatjad ei eelda ega arvesta, et kirjapandu muutub kunagi trükisõna kaudu kättesaadavaks. Needki 208 kirja lubavad Jaan Tõnissoni suurele portreele lisada ehk mõne pintslitõmbe, seda enam, et saadetised hõlmavad ajaliselt peaaegu pool sajandit, alates 18. maist 1891 kuni 17. juulini 1936. Kirjavahetuse lõpuajaks oli Oskar Kallas pikaajalisest ühiskondlikust elust siirdunud pensionile ning sama pikalt päevapoliitikas rähelnud Jaan Tõnisson surutud poliitikast, avalikust elust ja Postimehest kõrvale.
Kirjavahetuse jälgimisel on enamasti ette teada, kumb saatjatest on veidi vanem ja autoriteetsem ning kes võib…
Kirjavahetuse jälgimisel on enamasti ette teada, kumb saatjatest on veidi vanem ja autoriteetsem ning kes võib…
Kollektiivne identiteet teooria ja poliitika vahel
Martin Ehala otsus tegeleda oma uues rahvusvahelises monograafias(1) sellise akadeemiliselt üliuuritud ja poliitiliselt üleekspluateeritud mõistega nagu kollektiivne identiteet on kindlasti väga julge. Kas identiteedi kohta saab teadlasena veel midagi huvitavat öelda? Ja kuidas seda tehes suhtuda identiteedi eri tõlgendustega seotud poliitilistesse agendadesse, mis kipuvad paratamatult mõjutama ka uurijate valikuid? Esimesele küsimusele vastab Ehala raamatu alguses. Identiteedi mõisteta ei saa me tema arvates hakkama, kuid identiteediuuringud on olnud siiamaani killustunud mitme distsipliini vahel. Seetõttu valitseb identiteedi mõiste ümber üsna suur segadus, mis mõjub halvasti mitte ainult akadeemilisele, vaid ka ühiskondlikule arutelule ühtekuuluvusega seotud küsimuste üle. Lisaks on Ehala arvates sotsiaalteadustes üldlevinud kollektiivsete…
Süüta raamat
Mida öelda teose kohta, mis on silmanähtavalt hästi kirjutatud, aga jätab vähemalt mõnele tunde, et sellest jääb ikkagi väheks? Rein Raua romaani „Kell ja haamer” retseptsioon on ehe näide, kuidas tänapäeva eesti kirjandusmaastik on küllastunud. Väärt kraami leidub palju ja nõudmised on varasemast kõrgemad. Ometi algab teatavale elementaarsele standardile vastava kirjanduse vastuvõtt enamasti positiivselt. Kui Raud on oma romaanis põiminud eri ajastuid, tegelasi ja stiile, siis ainuüksi tema intellektuaalsed võimed tagavad tekstile kindla kriitilise taseme, mis väärib tunnustust. Esimene arvustaja arvabki, et romaani ilmumine on tähtsündmus. Teos on mitmekesine ja mitmekihiline, rääkimata täpsusest. Ainus, mida ette heita, on kulminatsiooni puudumine.(1)
Kaks…
Kaks…
Mõnest kriminaalse taustaga (slängi)sõnast eesti (kirja)keeles: ment ja parask
Vene keelest, samuti vene keele vahendusel on eesti keeles käibele tulnud rohkesti laensõnu ja väljendeid.(1) Need on levinud trükisõna, raadio, televisiooni või muu meedia abil: jõudnud eesti kirjakeelde ning saanud järk-järgult tuttavaks või omaseks rahvalikus kõnepruugis. Samas leidub rohkesti näiteid, kus levikusuund on olnud vastupidine: esmalt on need laialt levinud rahvasuus ning jõudnud sealt kirjakeelde (Must 2000).
Siinses kirjutises vaadeldakse paari eesti (kirja)keelde jõudnud vene laenu: ment ja parask. Eriliseks muudab nimetatud laensõnad tekkimise keskkond: nende loomine ja esmane levik on seotud seadusega pahuksisse sattunud ning seetõttu kinnipidamisasutusse mõistetud isikutega, need pärinevad kuritegelikust subkultuurist(2) – kinnipeetavate slängist, st suulisest keelepruugist. Kuid sellised slängiväljendid…
Siinses kirjutises vaadeldakse paari eesti (kirja)keelde jõudnud vene laenu: ment ja parask. Eriliseks muudab nimetatud laensõnad tekkimise keskkond: nende loomine ja esmane levik on seotud seadusega pahuksisse sattunud ning seetõttu kinnipidamisasutusse mõistetud isikutega, need pärinevad kuritegelikust subkultuurist(2) – kinnipeetavate slängist, st suulisest keelepruugist. Kuid sellised slängiväljendid…
Armastades vabariiki, ja iseennast
Alustan omaenda eluloolise seigaga – kuidas ma käisin esoteerik Gunnar Aarmat intervjueerimas, sest Aarma olevat omal ajal intervjueerinud Adolf Hitlerit. Lugu algab 1990-ndate alguses ühes Laitse suvilas, kus ma kursuse kokkutuleku rängal pohmelusehommikul võtsin kätte haardeulatuses lebanud raamatukese „Kuldne kroon Eesti lipul” ning, avanud selle suvalisest kohast, lugesin Ingvar Luhaääre vestlust Gunnar Aarmaga. Tähelepanu pälvisid järgmised laused: „Mul oli 30. augusti õhtul võimalus osa võtta ühest suurest diplomaatilisest vastuvõtust Berliinis. Muuseas, enne seda ma olin Hitlerit intervjueerinud kakskümmend minutit, Chamberlaini intervjueerinud kaksteist minutit. Hitler vastas minu kaheteistkümnele küsimusele.”(1)
Kunagi hiljem, kui ma juba töötasin kas Rahva Hääles või Eesti Päevalehes, läksin…
Kunagi hiljem, kui ma juba töötasin kas Rahva Hääles või Eesti Päevalehes, läksin…
Kaks kolleegi, üks huvi
Alguses pidi kõik minema teisiti, sest esiotsa olid ju muud otsad täiesti lahtised. Heldur Niit kaldus huvidelt uuemasse kirjandusse, kuni . . . . kuni ilmusid Eduard Laugaste kaks artiklit „Eesti rahvalaulude uurimise metodoloogilisi lähtekohti” (Looming 1946, nr 4, lk 476–486) ja „Kokkuvõtteid ja hinnanguid eesti rahvaluuleuurimise seniste saavutuste kohta” (Looming 1947, nr 8, lk 995–1003). Nende mõjul otsustas Heldur Niitki õppida Tartus just folkloristikat, kuigi stuudiumi kestes ei teadnud ta isegi täpselt, mida ta õieti tahab ja kus oma tahtmist rakendada. Paraku ei ole täpsemini teada, millisele rahvalauluantoloogiale Laugaste tookord toetus ja kui paljude vanade rahvalaulude tüüpide ning tekstide tundmist ta nõudis. Tema…
Säutsude ja piiksude taga tuleb näha lihast ja luust inimest
Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna vanemteaduri Eda Kalmrega vestles tema 60 aasta juubeli puhul Vivian Siirman.
Eesti folkloristika on paljuski otsinud uurimisainest minevikust. Kuidas juhtus, et Teist sai tänapäeva folkloori uurija?
Jakob Hurda vanavara mõiste, nagu ka selle vanavara kogumine, oli omas ajas uuenduslik, aitas eestlust ja tulevast Eesti riiki üles ehitada. Rahvaluule seostamine eeskätt talupojakultuuriga, juttude, laulude ja lühivormide autentsuse otsingud olid ka lääne folkloristikas aktuaalsed vahest 1960.–1970. aastateni. Siis hakkasid need arusaamad murenema. Folkloor lakkas olemast ainuüksi mineviku pärand, mida püüti kokku koguda ja seeläbi päästa. Varasem žanrikesksus pöördus rohkem konteksti uuringute suunas, tähtsustus nii pärimuse kandja ise kui ka pärimusrühm.…
Eesti folkloristika on paljuski otsinud uurimisainest minevikust. Kuidas juhtus, et Teist sai tänapäeva folkloori uurija?
Jakob Hurda vanavara mõiste, nagu ka selle vanavara kogumine, oli omas ajas uuenduslik, aitas eestlust ja tulevast Eesti riiki üles ehitada. Rahvaluule seostamine eeskätt talupojakultuuriga, juttude, laulude ja lühivormide autentsuse otsingud olid ka lääne folkloristikas aktuaalsed vahest 1960.–1970. aastateni. Siis hakkasid need arusaamad murenema. Folkloor lakkas olemast ainuüksi mineviku pärand, mida püüti kokku koguda ja seeläbi päästa. Varasem žanrikesksus pöördus rohkem konteksti uuringute suunas, tähtsustus nii pärimuse kandja ise kui ka pärimusrühm.…
Lühikroonika
• 17.–21. juulil toimus Sloveenias Ljubljanas XVIII EURALEX-i kongress „Leksikograafia globaalses kontekstis”. Eestit esindasid Arvi Tavast, Margit Langemets, Jelena Kallas ja Kristina Koppel (EKI, „Unified data modelling for presenting lexical data: The case of EKILEX”) ja stendiettekandega Enn Veldi (TÜ, „Exploring the treatment of informal usage in general bilingual dictionaries: The case of English and Estonian”).
• 5. augustil leidis Vääna-Vitis aset kolmas suvine nõukogude-uurijate välksümpoosion, korraldajateks Epp Annus, Linda Kaljundi ja Uku Lember. Kõnelesid Kristo Nurmis (revolutsioonist kui indutseeritud sünnitusest), Anu Kõlar (eesti kunstiansamblitest Jaroslavlis), Margo Kõlar (helilooja elust nõukogude ajal), Luule Epner (Eesti ja Soome teatrite kontaktidest nõukogude ajal),…
• 5. augustil leidis Vääna-Vitis aset kolmas suvine nõukogude-uurijate välksümpoosion, korraldajateks Epp Annus, Linda Kaljundi ja Uku Lember. Kõnelesid Kristo Nurmis (revolutsioonist kui indutseeritud sünnitusest), Anu Kõlar (eesti kunstiansamblitest Jaroslavlis), Margo Kõlar (helilooja elust nõukogude ajal), Luule Epner (Eesti ja Soome teatrite kontaktidest nõukogude ajal),…
Kaitstud doktoritööd
27. augustil kaitses Johanna Ross Tartu Ülikoolis kultuuriteaduste instituudi kaitsmisnõukogu ees doktoriväitekirja „Aira Kaalust Mari Saadini. Nõukogude eesti naisarenguromaan ja selle lugemisviisid”. Juhendajad olid prof Arne Merilai (TÜ) ja dr Sirje Olesk (Helsingi ülikool), oponendid prof Raili Marling (TÜ) ja dr Cornelius Hasselblatt. Väitekirjas vaadeldakse nõukogude eesti naisautorite teoseid, mida võib näha kui naisarenguromaane. Huvitav on ennekõike see, kuidas kujutatakse naistegelase isiklikku ja ühiskondlikku arengut tingimustes, kus totalitaarne riigikord propageerib ülalt alla „naisemantsipatsiooni” ideed, kuid praktika on märksa mitmekihilisem. Selle uurimiseks visandatakse väitekirjas kaks viisi neid romaane lugeda: esiteks tavapärase nõukogude eesti kirjandusloo osana, mispuhul on eelduseks, et (hea) kirjandus…
Nimesiire ja selle käsitus eesti toponomastikas
Kohanimed sisaldavad informatsiooni meie ajaloo, keskkonna, kultuuriloo ja keele arengu kohta. Sellise väärtusliku pagasi tekkimist on soosinud asjaolu, et kohanimed on alati olnud avatud eri sõnaklassidele – nii üldnimed, isikunimed kui ka teised kohanimed on võinud vabalt moodustada uusi kohanimesid. Käesolevas artiklis on lähema vaatluse all just pärisnimedest ehk proopriumidest lähtunud nimed.
Nähtust, kus olemasolev nimi on kantud üle uut kohta tähistama, nimetatakse nimesiirdeks ning olemasolevast nimest lähtunud nime kutsutakse (sõltuvalt käsitlusest) ülekantud nimeks või siirdnimeks ehk siirikuks. Nimesiirde temaatikat ei ole Eesti onomastikas siiani eraldi käsitletud. Siinses artiklis püüan anda ülevaate relevantsetest teooriatest ja arusaamadest nimesiirde teemal. Seejärel selgitan, milline…
Nähtust, kus olemasolev nimi on kantud üle uut kohta tähistama, nimetatakse nimesiirdeks ning olemasolevast nimest lähtunud nime kutsutakse (sõltuvalt käsitlusest) ülekantud nimeks või siirdnimeks ehk siirikuks. Nimesiirde temaatikat ei ole Eesti onomastikas siiani eraldi käsitletud. Siinses artiklis püüan anda ülevaate relevantsetest teooriatest ja arusaamadest nimesiirde teemal. Seejärel selgitan, milline…
Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut
Et sellise nimega asutus nagu Eesti Keele ja Kirjanduse Instituut on olnud olemas Stockholmis, tuleb kindlasti nii mõnelegi üllatusena. Nime põhjal pole raske arvata, et instituut tegeles eesti keele ja kirjandusega, aga vaid vähesed on oletatavasti kursis sellega, millega selle nime all Läänemere teisel kaldal tegeldi ja kes selle tegevuse taga seisid.
Teise maailmasõja ajal Rootsi põgenenud eestlaste hulgas leidus mitme eriala teadlasi, kes varsti pärast põgenikelaagritest vabanemist, veebruaris 1945 olid Stockholmis ellu kutsunud ühenduse nimega Eesti Teaduslik Selts Rootsis. Sellele lisandus sama aasta kevadtalvel taastatud Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing, kuna selle tegevuse olid nõukogude okupatsioonivõimud 1940. aastal kodumaal ära keelanud.…
Teise maailmasõja ajal Rootsi põgenenud eestlaste hulgas leidus mitme eriala teadlasi, kes varsti pärast põgenikelaagritest vabanemist, veebruaris 1945 olid Stockholmis ellu kutsunud ühenduse nimega Eesti Teaduslik Selts Rootsis. Sellele lisandus sama aasta kevadtalvel taastatud Eesti Akadeemiliste Naiste Ühing, kuna selle tegevuse olid nõukogude okupatsioonivõimud 1940. aastal kodumaal ära keelanud.…
Kvantitatiivne pööre – vana tüli uues kuues
Senisest suurema koguse andmete kaasamine teadustöösse tekitab uue positivismilainena suurt entusiasmi nii teadlastes kui ka ühiskonnas. Mõlemad lähtuvad üldist tunnustust leidvast teadusfilosoofilisest põhi-mõttest, et kvantifikatsioon teeb teadusharu süstemaatilisemaks ja seega „teaduslikumaks”. Siit loomulikult ei järeldu, et kvalitatiivsed meetodid ei küündi teaduseni. Pigem püütakse selle teesiga väljendada kvantifikatsiooni suhtelist tähtsust: kui võimalik, võiks teadlane vaadata kvantitatiivsete meetodite poole, kuid kui teadusharu on mingil määral „loomult” kvalitatiivne või kui puhttehniliselt pole (veel) kvantitatiivsete meetodite kasutamine võimalik, ei tasu teadustööle ka uusi meetodeid kunstlikult külge pookida.
Lisaks paratamatule kvalitatiivse ja kvantitatiivse metodoloogia vahelisele vastasseisule toob suurte andmestike ja andmetöötlusmeetodite levik paljudes teadusharudes kaasa olulisi…
Lisaks paratamatule kvalitatiivse ja kvantitatiivse metodoloogia vahelisele vastasseisule toob suurte andmestike ja andmetöötlusmeetodite levik paljudes teadusharudes kaasa olulisi…
Mis keeles räägivad kondid ja potikillud?
Inimesele on loomuomane küsida, kust me tuleme ja kuhu läheme ning eriti teravalt kerkivad sellised küsimused murranguaegadel, aga ka olulistel tähtpäevadel on asjakohane sel teemal mõtiskleda. Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul on üllitatud mitmeid teoseid, mis vaatavad tagasi Eesti ja eestlaste ajaloole. Kõnealune teos sobitub kenasti sellesse tervikusse ning on kindlasti üks olulisemaid neist. Küsimus, millele vastust otsitakse, on fundamentaalne ja olnud päevakorral aastakümneid: kust on eestlased pärit ja kaua me siin metsasel ja soisel mereäärsel maalapil oleme elanud? Aeg-ajalt tundub, et vastus sellele on juba olemas, aga siis tuleb jälle keegi, kes kõik pahupidi pöörab ja oma, kas uue…
Statistika koht keelemudelis
Käesolev artikkel arutleb, kuidas keelematerjal ja selle põhjal tehtav statistika võiks olla seotud keele kui süsteemi (ja mitte pelgalt keelekasutuse) kirjeldusega.
„Keele struktuuri sõltumatus keele kasutusest on eeldus, mille laialt levinud omaksvõttu keeleteaduses võib pidada strukturalismi-traditsiooni üheks pärandiks. See eeldus on sõnastatud mitmesuguste teoreetiliste eritlustena, nagu Saussure’i langue ja parole või Chomsky keelepädevus ja –kasutus.” (Hopper, Bybee 2001: 1) Seevastu Hans-Jörg Schmidi sõnul on korpuslingvistikas tavaks oletada, et keeleüksuste sagedusjaotused on – väga üldiselt öeldes – mingil moel olulised. Täpsemalt: arvatakse, et sagedamad struktuurid mängivad olulisemat rolli kui harvemad ka keeles kui süsteemis, mitte ainult keele kasutuses. Kognitiivse suunitlusega korpuslingvistid lähevad…
„Keele struktuuri sõltumatus keele kasutusest on eeldus, mille laialt levinud omaksvõttu keeleteaduses võib pidada strukturalismi-traditsiooni üheks pärandiks. See eeldus on sõnastatud mitmesuguste teoreetiliste eritlustena, nagu Saussure’i langue ja parole või Chomsky keelepädevus ja –kasutus.” (Hopper, Bybee 2001: 1) Seevastu Hans-Jörg Schmidi sõnul on korpuslingvistikas tavaks oletada, et keeleüksuste sagedusjaotused on – väga üldiselt öeldes – mingil moel olulised. Täpsemalt: arvatakse, et sagedamad struktuurid mängivad olulisemat rolli kui harvemad ka keeles kui süsteemis, mitte ainult keele kasutuses. Kognitiivse suunitlusega korpuslingvistid lähevad…
Diskursuseanalüüsi muutuv suhe kvantifitseerimisega inglis- ja prantsuskeelses traditsioonis
Märksõna diskursuseanalüüs tekitab alati teatavat segadust: kas juttu on lingvistikast või ühiskonnateadustest, kas lähenemine on kriitiline või kirjeldav, on see meetod või laiem uurimissuund? Diskursusest kirjutatakse paljudes distsipliinides ning see toob endaga kaasa mõiste tähendusvarjundite arvu suurenemise. Siinne artikkel ei plaani kehtestada ühest tähendust, kuid soovib avada diskursuseanalüüsi (järgnevalt DA) laiemat arengukonteksti, näidates erinevaid arusaamu sellest, kuidas suhestada omavahel uuritav keelematerjal ja seda ümbritsev kontekst ning mida ja kuidas diskursuses uurida. Kuna inglis- ja prantsuskeelses maailmas on DA arenguloogika olnud põnevalt eripalgeline, on artikli eesmärk vaadelda neid arenguid suhtumises keelematerjali analüüsiviisidesse kahes akadeemilises keeleruumis.
Kaasates keeleanalüüsi sotsiaalteaduslikku või ka filosoofilist ideestikku,…
Kaasates keeleanalüüsi sotsiaalteaduslikku või ka filosoofilist ideestikku,…
Kognitiivne keeleteadus arvude rägastikus
Keeleteaduses on põnevad ajad: elame digihumanitaaria ajastul ning uurijatena on meil võimalik kasutada üha suuremat hulka erinevaid meetodeid, mille abil keeleandmeid koguda, ja üha rohkem (üha keerulisemaid) andmeanalüüsi vahendeid, mille abil andmetes korda luua ja neist tähenduslikke tulemusi kätte saada. Teadlasena olen veendunud, et suund keeleteaduse „kvantifitseerimise” poole on midagi, mis aitab tagada, et ka tähendust ja grammatikat uurides peame kinni heast teadustöö tavast. Iga teooria ja väide võiks olla empiiriliselt falsifitseeritav (Popper 1965). Keeleteadlasena huvitab mind küsimus erinevate keeleuurimis- ja andmeanalüüsimeetodite rakendamisvõimalustest ja piirangutest. Sukeldudes pidevalt oma töös arvude rägastikku, on hea end vahepeal sealt välja kiskuda ja mõtiskleda…
Loetelukatse ja nimeandmiskatse psühholingvistika meetodina
Katseliste meetodite kasutamine on tänapäeval nii keeleteaduse kui ka üldisemalt humanitaar- ja sotsiaalteaduse oluline osa, ilma milleta suur hulk teadlasi oma igapäevaelu ette ei kujuta. Loetelukatset ja nimeandmiskatset on kasutatud erinevate semantiliste tähendusväljade uurimiseks kognitiivses lingvistikas ja psühholingvistikas (Majid jt 2011, 2015). Eestis on pikaaegne loetelukatsete tegemise traditsioon, mille edasiarendajaks võiks pidada Urmas Sutropit, kes võttis kasutusele nüüdseks nii lingvistikas kui ka teistes sotsiaal- ja humanitaarteadustes hästi tuntud kognitiivse esiletuleku indeksi (Sutrop 2001, 2011). Eesti keeles on loetelukatsega uuritud erinevaid semantilisi välju, mille hulka kuuluvad värvinimed (Sutrop 1995), värvinimed eesti viipekeeles (Hollman 2011), lõhnasõnad (Sutrop 1998; Zurbuchen 2017), temperatuurisõnavara (Sutrop…
Korpuspõhine kvantitatiivne dialektoloogia
Teaduse arenguloos on kirjeldatud mitmeid etappe, mis põhinevad oma ajas olemas olnud teadmistel ja oskustel ning nende põhjal tekkinud uuendustel. Nii on näiteks Thomas Kuhn, füüsik ja teaduse ajaloo uurija, eristanud 1962. aastal kolme suurt teaduse paradigmat või staadiumi, mis on seotud teaduse üldise kulu ning olemasolevate teadmiste kasutamisega. Neid staadiume võib pidada arenguetappideks, kuivõrd nad seostuvad mingi ajaperioodiga: 1) eksperimentaalne (empiiriline) teadus, mis kirjeldab reaalse maailma nähtusi ja protsesse ning loob esmase teadmiste baasi, seostub eelkõige renessansieelse teadusega, mil tehti enamik nendest avastustest, mida tänapäeval peame koolihariduses iseenesestmõistetavateks baasteadmisteks; 2) teoreetiline teadus, mis modelleerib ja üldistab olemasolevaid teadmisi ning…
Kuidas areneb eesti õppijakeel ja miks just nii – kas õppijakeelekorpus annab neile küsimustele vastused?
Eesti keele kui teise keele õppe- ja hindamissüsteem põhineb Euroopa keeleõppe raamdokumendil (EKR 2007) nagu kogu Euroopa teiste keelte õppe- ja hindamissüsteem. Raamdokumendis on toodud kõigi keelte kohta kehtivad kommunikatiivse keelepädevuse kirjeldused kuue keeleoskustaseme kaupa: A1 ja A2 ehk algaja keeleomandaja, B1 ja B2 ehk iseseisev keelekasutaja, C1 ja C2 ehk keelevaldaja. Kommunikatiivse keelepädevuse arengut nähakse nii horisontaalselt (inimene tuleb toime järjest rohkemate suhtlusülesannetega) kui ka vertikaalselt (täidetavad ülesanded muutuvad üha keerukamaks ning neid täidetakse järjest paremini) (EKR 2007: 31–33).
Kommunikatiivse keelepädevuse areng käib käsikäes leksikaalgrammatilise arenguga. Suurema arvu keerukamate suhtlusülesannete parem täitmine nõuab ka suurema arvu keerukamate keelekonstruktsioonide kasutamist. Leksikaalgrammatilise…
Kommunikatiivse keelepädevuse areng käib käsikäes leksikaalgrammatilise arenguga. Suurema arvu keerukamate suhtlusülesannete parem täitmine nõuab ka suurema arvu keerukamate keelekonstruktsioonide kasutamist. Leksikaalgrammatilise…