• 28. veebruarist kuni 2. märtsini korraldas Tartu Ülikooli maailma keelte ja kultuuride kolledž Juri Lotmani seminari. Mainekate Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, Tšehhi, Venemaa, Ukraina ja Eesti teadlaste kõrval esinesid noored teadlased, hiljuti TÜ-s väitekirja kaitsnud värsked doktorid ja praegused vene kirjanduse doktorandid. Eestit esindasid Tatjana Kuzovkina („Juri Lotmani eluloost 1945–1946”), Mihhail Lotman („Ikoonilisus ja autometakirjel­dus eesti luules”), Maria Nesterenko („„Mida tähendab naiskirjanik?”: 1820.–1830. aastate naiskirjanike loomingu kriitika”), Ljubov Kisseljova, Karina Novaševskaja („A. Šahhovskoi vaadete kujunemine rahvusliku teatri esteetikale”), Timur Guzairov („V. Žukovski F. Guizot’ teoste lugejana „Rahvaste kevade” ajajärgul”), Maria Borovikova („Maria Tsvetajeva luuletsüklist „Luule­tused Puškinile””), Roman Voitehhovitš („Piiblikujundid Maria Tsvetajeva loomingus”),…

• 14. detsembril 2018 kaitses Kaidi Rätsep Tartu Ülikoolis doktoritöö „Colour terms in Turkish, Estonian and Russian: How many basic blue terms are there?” („Türgi, eesti ja vene keele värvisõnavara: Millised on põhivärvi­nimed?”). Juhendajad olid professor Urmas Sutrop (TÜ) ja dotsent Mari Uusküla (TLÜ), oponent Anetta Kopecka (Lyoni ülikool). Brent Berlin ja Paul Kay loodud põhi­värvinimeteooria sai alguse ideest, et teatud värvinimed on universaalsed. Nad eeldasid, et igas keeles on olemas piiratud arv sõnu värvi tähistamiseks. Neid universaalseid värvinimesid nimetasid nad põhivärvinimedeks. Kas keeles võib olla vaid üks sinine? Eelnevad uurimused kinnitavad, et sinine võib jaguneda kaheks: vene keeles on…

• 13. veebruaril korraldas ajakiri Keel ja Kirjandus Tallinnas konverentsi „Tõde ja tõed humanitaarias”. Teemad jagunesid nelja plokki: I – „Tõde ja vale” (Martin Ehala „Identiteet ja tõde: massi­kommunikatsioonist masside kommunikatsioonini”, Tiit Hennoste „Paralleelsete valede maailm ja tema asukad”), II – „Tõde ja ajastu” (Raili Marling „Asetatud teadmine tõejärgsel ajastul”, Tiiu Hallap „Kognitiivne autonoomia – hääbuv ideaal?”, Daniele Monticelli „Tõejärgne ajastu 20. sajandi analüütilise ja eksistentsiaalse tõe valguses: humanitaaria vastutus”), III – „Tõde ja distsipliin” (Piret Kuusk „Tõe-line füüsikamaailm”, Janika Päll „Kogu tõde klassikalises filoloogias”) ja IV – „Tõde ja kultuurimälu” (Risto Järv „Muna on/pole targem kui kana. Vastuolulised vanasõnad”,…

• 6. detsembril 2018 toimus Eesti Keele Instituudis soome-ugri sügis­seminar „Keelesugulus, keeletüpoloogia ja areaallingvistika”. Esinesid Sven-Erik Soosaar (EKI, „Protoeuroopa substraadist läänemeresoome keeltes: tüpoloogiline perspektiiv”), Karl Pajusalu (TÜ, „Uurali keelte fonoloogilisest tüpoloogiast”), Miina Norvik ja Gerson Klumpp (TÜ, „Sugulaskeelte tüpoloogiline andme­baas: miks ja kuidas?”), Rogier Blokland (Uppsala ülikool, „Komi keeled ja komi keel(t)e grammatikograafia”), Petar Kehayov (Leibnizi Ida- ja Kagu-Euroopa Uuringute Instituut, „Mis jääb läänemeresoome keelte uurijatele märkamata? Keeleajalooliselt „igavatest” keelekujudest karjala murrete näitel”), Szilárd Tóth (TÜ Narva Kolledž, TLÜ, „Makro- ja mikroglobaliseerumise küsimusi Venemaa soome-ugri kogukondade ja eesti kirjakeele ajaloo näitel”), Iris Metsmägi (EKI, „Kaks võimalikku vene laenu”), Vilja Oja…