Rubriik
Valdkond
Aasta
Baltisaksa sõnaraamat
Baltisaksa sõnaraamat
4. detsembril 2019 esitleti Tartu Ülikoolis baltisaksa sõnaraamatu veebiversiooni (Baltisaksa sõnastik. https://www.eki.ee/dict/bss/), mis on valminud Tartu germanistide ning Eesti Keele Instituudi (EKI), Marburgi Herderi instituudi ja Läti Ülikooli kolleegide kümne aasta pikkuses koostöös. Sõnaraamatu valmimisloo võib kokku võtta nii: ainult sada aastat ja kolm hoovõttu ning juba ongi olemas midagi, mida võib ka laiemale ringile näidata. Mida kujutab endast baltisaksa keel ja mis on baltisaksa sõnaraamat?
Kuni 1939. aastani Eestis ja Lätis levinud kohaliku, valdavalt suulise kõnekeelena kasutuses olnud baltisaksa keele lähtealuseks oli keskaegne alamsaksa keel – hansaruumi lingua franca. See balti keskalamsaksa keel vahetus XVI ja XVII sajandi jooksul…
4. detsembril 2019 esitleti Tartu Ülikoolis baltisaksa sõnaraamatu veebiversiooni (Baltisaksa sõnastik. https://www.eki.ee/dict/bss/), mis on valminud Tartu germanistide ning Eesti Keele Instituudi (EKI), Marburgi Herderi instituudi ja Läti Ülikooli kolleegide kümne aasta pikkuses koostöös. Sõnaraamatu valmimisloo võib kokku võtta nii: ainult sada aastat ja kolm hoovõttu ning juba ongi olemas midagi, mida võib ka laiemale ringile näidata. Mida kujutab endast baltisaksa keel ja mis on baltisaksa sõnaraamat?
Kuni 1939. aastani Eestis ja Lätis levinud kohaliku, valdavalt suulise kõnekeelena kasutuses olnud baltisaksa keele lähtealuseks oli keskaegne alamsaksa keel – hansaruumi lingua franca. See balti keskalamsaksa keel vahetus XVI ja XVII sajandi jooksul…
Lühidalt
Aija Sakova. Elamise julgus. Kirjad Käbile. Tallinn: EKSA, 2019. 254 lk.
Aija Sakova raamat algab sealt, kus Tõnu Õnnepalu oma „Aakris” eesti pagulaskirjanduse lugemise lõpetab – nimelt Õnnepalu silmis ainsana eesti eksiilkirjanikest armu leidnud Käbi Lareteist, kes kirjutas rootsi keeles. Rahvusvahelises kunstimaailmas oli Käbi Laretei kahtlemata eeskuju andev naine, ahtast pagulasühiskonnast trotslikult välja murdnud ja oma ajast ees, naine, kes teostas end nii muusikas kui ka kirjanduses ja kellelt on järelpõlvedel palju õppida, lugedes omandada ja läbi tunnetada, eelkõige iseseisvust loojana ja – elamise julgust. Ning julgust ennast väljendada. Oma kirjade adresseerimine Käbi Lareteile kui raamatu otsesele ajendile on seetõttu õnnestunud…
Aija Sakova raamat algab sealt, kus Tõnu Õnnepalu oma „Aakris” eesti pagulaskirjanduse lugemise lõpetab – nimelt Õnnepalu silmis ainsana eesti eksiilkirjanikest armu leidnud Käbi Lareteist, kes kirjutas rootsi keeles. Rahvusvahelises kunstimaailmas oli Käbi Laretei kahtlemata eeskuju andev naine, ahtast pagulasühiskonnast trotslikult välja murdnud ja oma ajast ees, naine, kes teostas end nii muusikas kui ka kirjanduses ja kellelt on järelpõlvedel palju õppida, lugedes omandada ja läbi tunnetada, eelkõige iseseisvust loojana ja – elamise julgust. Ning julgust ennast väljendada. Oma kirjade adresseerimine Käbi Lareteile kui raamatu otsesele ajendile on seetõttu õnnestunud…
Olme ja eluhoog
Kuidas arvustada mitme autoriga novellikogumikku? Kas lähtuda välistest asjaoludest: millised tekstid on kogumikku valitud, millised on välja jäetud? Kus novellid algselt ilmusid? Milline on autorite sooline või vanuseline jaotus? Millised on koostajate suhted autoritega? Kes on rahastanud raamatu väljaandmist ja kas see sisaldab ka tema teksti? Selline lähenemine lisaks küll teose- või autorikesksele kriitikaväljale harvaesineva kultuurisotsioloogilise tõlgenduse, kuid nii võivad tekstid sootuks ära ununeda. Teine võimalus on võtta iga novell üksipulgi lahti, kirjutada 18 lühiarvustust, -kokkuvõtet või -hinnangut, mis võib raamatuportaali Goodreads näitel osutuda küll efektseks, ent pinnapealseks ja ennastkordavaks toimimisviisiks. Kolmas variant on novelle žanriliselt või temaatiliselt kategoriseerida ja…
Doktoritöö eesti ja inarisaami konsonandikesksest vältesüsteemist
Helen Türgi väitekiri koosneb neljast akustilise ja artikulatoorse foneetika alasest artiklist, millest kaks on kirjutatud iseseisvalt ning kaks koostöös kolleegidega, ning neid koondavast ülevaateosast. Väitekirja autori roll koostöös kaasautoritega on selgelt ja ammendavalt avatud. Neljast artiklist kolm on pühendatud eesti keele ning üks inarisaami keele foneetika uurimisele. Töö juhendajateks olid dr Pärtel Lippus ja prof Karl Pajusalu.
Pärtel Lippuse ja Juraj Šimkoga kirjutatud artikkel „Context-dependent articulation of consonant gemination in Estonian” [P1] kirjeldab elektromagnetilise artikulograafia meetodiga tehtud tööd, milles uuritakse kõiki bilabiaalse klusiili /p/ avaldumisvorme erinevate kvantiteedikombinatsioonide tingimustes eesti keeles. Lindistati keele, lõua ning üla- ja alahuule liikumist ning paralleelselt salvestati…
Pärtel Lippuse ja Juraj Šimkoga kirjutatud artikkel „Context-dependent articulation of consonant gemination in Estonian” [P1] kirjeldab elektromagnetilise artikulograafia meetodiga tehtud tööd, milles uuritakse kõiki bilabiaalse klusiili /p/ avaldumisvorme erinevate kvantiteedikombinatsioonide tingimustes eesti keeles. Lindistati keele, lõua ning üla- ja alahuule liikumist ning paralleelselt salvestati…
Ecce genius
Keskendudes mõnele üksikule sõnale, märkame eneselegi üllatuseks, kui sagedasti ja erinevas tähenduses seda kasutatakse. Sõna võib ilmutada end kontekstis, mida ehk oodatagi ei oskaks. Enamasti aga ei hakka me juurdlema, mis on selle algne tähendus. Üks selline sõna on geenius – kõigile tuttav ja suupärane, mugav kasutada oma kõne ilmestamiseks. Kui hakata süvenema selle pealtnäha lihtsa sõna tähenduse kujunemislukku, etümoloogiasse ja semantikasse, muutub olukord intrigeerivaks. Jacques Derrida pole asjata öelnud, et igaüks, kes määratlusele „geenius” mingigi legitiimsuse omistab, üldiselt loobub pretensioonist teadmusele üheski valdkonnas: „Noomen „geenius” paneb meid vingerdama” (tsit Chaplin, McMahon 2016: 1).
Käesoleva artikli eesmärk on avada sõna geenius…
Käesoleva artikli eesmärk on avada sõna geenius…
Süüvides jonni jätmata avamaks sõnajärjemustreid
1. Konverbitarind ja sõnajärg
Käsitlen artiklis eesti keele des-, mata– ja maks-konverbitarindi sõnajärge, mille varieerumine on pälvinud tähelepanu seoses nn lauselühendite keerukaks peetavate komareeglitega (Erelt 2019: 150–154; EKK: SÜ 137). Siin käsitlen seda nähtust teise nurga alt, andes ülevaate teguritest, mis mõjutavad konverbitarindi sõnajärje varieerumist kirjakeeles.
des-, mata– ja maks-tarindi sõnajärjes varieerub nii tarindi asukoht põhilause suhtes kui ka konverbi asukoht tarindis. Näitlikustan varieerumist des-tarindiga, mis võib paikneda põhilause ees (näited 1, 5), järel (näited 2, 3) ja sees (näide 4). Konverb võib paikneda tarindis esimesel (näited 2, 5) ja viimasel kohal (näited 1, 4) või esineda üksi (näide 3). Tarindi sees…
Käsitlen artiklis eesti keele des-, mata– ja maks-konverbitarindi sõnajärge, mille varieerumine on pälvinud tähelepanu seoses nn lauselühendite keerukaks peetavate komareeglitega (Erelt 2019: 150–154; EKK: SÜ 137). Siin käsitlen seda nähtust teise nurga alt, andes ülevaate teguritest, mis mõjutavad konverbitarindi sõnajärje varieerumist kirjakeeles.
des-, mata– ja maks-tarindi sõnajärjes varieerub nii tarindi asukoht põhilause suhtes kui ka konverbi asukoht tarindis. Näitlikustan varieerumist des-tarindiga, mis võib paikneda põhilause ees (näited 1, 5), järel (näited 2, 3) ja sees (näide 4). Konverb võib paikneda tarindis esimesel (näited 2, 5) ja viimasel kohal (näited 1, 4) või esineda üksi (näide 3). Tarindi sees…
Seltsimees Vaheri küsimus
Elu ei astunud meil siis kaugeltki
kõps-kingadel – tipa-tapa.
Neljakümnes aasta ja Nõukogude Eesti loomine
oli kõike muud kui jalutuskäik
kruusatatud ning rehitsetud pargiteel.
(Vaher 1961)
Pargiteedel astuti siiski ka neljakümnendal aastal. Luise Vaher (1912–1992), keda tunneme eelkõige sõjajärgse Nõukogude Eesti populaarsete nn ajaviiteromaanide autorina, kandis tollal veel neiupõlvenime Kapstas, oli ajalehe Valga Enamlane toimetaja, värske parteikandidaat ja uue linnapea (endise töötatöölise ja süüdimõistetud Nõukogude spiooni) Kristjan Kuke silmarõõm. Luise Kapstas meenutab üht sellist jalutuskäiku Kristjaniga Valga pargis 1940. aasta septembris:
Mees on nagu puurist vabastatud metsloom. Ta tahab täie sõõmuga võtta elult, mis on jäänud saamata kuue ja poole vangis istutud aasta jooksul. Kristjan Kukk on…
kõps-kingadel – tipa-tapa.
Neljakümnes aasta ja Nõukogude Eesti loomine
oli kõike muud kui jalutuskäik
kruusatatud ning rehitsetud pargiteel.
(Vaher 1961)
Pargiteedel astuti siiski ka neljakümnendal aastal. Luise Vaher (1912–1992), keda tunneme eelkõige sõjajärgse Nõukogude Eesti populaarsete nn ajaviiteromaanide autorina, kandis tollal veel neiupõlvenime Kapstas, oli ajalehe Valga Enamlane toimetaja, värske parteikandidaat ja uue linnapea (endise töötatöölise ja süüdimõistetud Nõukogude spiooni) Kristjan Kuke silmarõõm. Luise Kapstas meenutab üht sellist jalutuskäiku Kristjaniga Valga pargis 1940. aasta septembris:
Mees on nagu puurist vabastatud metsloom. Ta tahab täie sõõmuga võtta elult, mis on jäänud saamata kuue ja poole vangis istutud aasta jooksul. Kristjan Kukk on…
Tervikupüüe ja fragmendihirm Johannes Semperi loomingus
Johannes Semperi (1892–1970) kuni Teise maailmasõjani kirjutatud teostes torkab silma tema esteetiline programm. See on seotud millegi tervikliku ja orgaanilisega, st elusale loodusele – Semperi loomes eriti taimsele – taandatavaga (nt Semper 1927a: 11, 21). Kui kunstiteos ei ole terviklik, ei ole selle vorm ja sisu sulandunud loomulikult ning see on „laboratoorlikult” osadeks lagundatav, seega mitteorgaaniline: abstraktsete, keeleuuenduse tarvis loodud tehislike sõnadega koormatud tekstis laiuvad Semperi sõnul „klorofüllita laigud” (Semper 1927a: 12, 21–22). Semperi jaoks sarnase sisuga mõisted orgaaniline ja terviklik tähistavad tema silmis väärtuslikke abstraktseid ja raskesti kokkuvõetavaid nähtusi. Näiteks on terviklik/orgaaniline „vaimse” inimese elu, milles ühinevad filosoofia, kunsti…
Lühikroonika
3. detsembril 2019 toimus Emakeele Seltsi korraldusel Põlvas eesti keele päev. Jüri Valge andis ülevaate, kuidas kulges eesti keele aasta. Esinesid Tiit Hennoste („Kõnekeel vä?”), Maire Raadik („Kratid, tõuksid ja smartovkad”), Risto Järv („Vanavara ja uusvara ning Jakob Hurt”), Aapo Ilves („Võrukiilse luu ja laulu”) ja Olga Gerassimenko („Kui hea on arvuti keelekõrv?”) ning Põlva Gümnaasiumi õpilased.
6. detsembril korraldas Eesti Kirjanike Liit Tallinnas konverentsi „Aja vaim. Koha vaim”. Esinesid Anu Heinonen, Nestor Ljutjuk, Piret Päär, Elnara Taidre, Jan Kaus, Aija Sakova, Jürgen Rooste ja Mathura.
6. detsembril toimus Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi korraldusel Tartus konverents „Uurija ja andmed”. Esinesid Helen Haas…
6. detsembril korraldas Eesti Kirjanike Liit Tallinnas konverentsi „Aja vaim. Koha vaim”. Esinesid Anu Heinonen, Nestor Ljutjuk, Piret Päär, Elnara Taidre, Jan Kaus, Aija Sakova, Jürgen Rooste ja Mathura.
6. detsembril toimus Eesti Akadeemilise Usundiloo Seltsi korraldusel Tartus konverents „Uurija ja andmed”. Esinesid Helen Haas…
Kaitstud doktoritööd
19. detsembril 2019 kaitses Pille Arnek Tallinna Ülikoolis doktoritöö „Eestikeelsed tekstid XVII–XIX sajandi Põhja-Eesti hauatähistel”. Juhendaja oli TLÜ emeriitdotsent Jüri Viikberg, oponendid Kristiina Ross (EKI) ja prof Kersti Markus (TLÜ).
Väitekiri annab tervikpildi ühest seni uurimata kirjakeele allikast – eestlaste (ja rannarootslaste) nimesid sisaldavatest Põhja-Eesti hauatähiste tekstidest. Vanimad neist aitavad täiendada seniseid teadmisi eestlaste kirjalikust keelekasutusest.
Ratasristidel on kasutatud kolme liiki tekste: kõige sagedamini on andmed kirjas üksikfaktidena, aga ka fraasidena ja jutustavate lausetena. XVII sajandi hauatähistele võib olla märgitud sugulussuhteid, nt kes on lisaks perepeale tähise juurde maetud. Rannarootslaste tähised on eestlaste omadest napisõnalisemad: olulisel kohal on peremärk, surma-aasta ja alles…
Väitekiri annab tervikpildi ühest seni uurimata kirjakeele allikast – eestlaste (ja rannarootslaste) nimesid sisaldavatest Põhja-Eesti hauatähiste tekstidest. Vanimad neist aitavad täiendada seniseid teadmisi eestlaste kirjalikust keelekasutusest.
Ratasristidel on kasutatud kolme liiki tekste: kõige sagedamini on andmed kirjas üksikfaktidena, aga ka fraasidena ja jutustavate lausetena. XVII sajandi hauatähistele võib olla märgitud sugulussuhteid, nt kes on lisaks perepeale tähise juurde maetud. Rannarootslaste tähised on eestlaste omadest napisõnalisemad: olulisel kohal on peremärk, surma-aasta ja alles…
Raamat, raamat, raamat
Öelgem otse ära: raamat on hästi kirjutatud, hästi tõlgitud, hästi kommenteeritud. Aga kohe kerkib küsimus: milleks see meile? Sest originaalis 2013. aastal ilmunud oopus on väga spetsiifiline, jutustab valdkonnast ja isikutest, kellega haruharvadel meist on asja.
See on ülistuslaul kirjastamisele. Calasso räägib innustunult 1962. aastal asutatud Adelphi-nimelisest Milano kirjastusest, millega ta on algusest peale tihedalt seotud, võiks isegi öelda, sellele jäägitult pühendunud. Just selline ongi tema meelest üks õige kirjastaja. Sest pange tähele: kirjastamine pole mingi tavaline töö, vaid kutsumus ja kõrgem kunst, kus oluline on iga pisiasi. Kirjastamise juures on peamine vorm, leiab Calasso. „Esiteks on vormil määrav tähtsus kirjastatavate…
See on ülistuslaul kirjastamisele. Calasso räägib innustunult 1962. aastal asutatud Adelphi-nimelisest Milano kirjastusest, millega ta on algusest peale tihedalt seotud, võiks isegi öelda, sellele jäägitult pühendunud. Just selline ongi tema meelest üks õige kirjastaja. Sest pange tähele: kirjastamine pole mingi tavaline töö, vaid kutsumus ja kõrgem kunst, kus oluline on iga pisiasi. Kirjastamise juures on peamine vorm, leiab Calasso. „Esiteks on vormil määrav tähtsus kirjastatavate…
Ma üüan sind armas Risti kihilkond…
Üiijan veel kora armsad Jakubi kihelgona sugu venad ja õõed ärkakem omiti kora ülesse aeg on juba amu tööle hakata sest villi on valmis kübse ja tahab rutulist kogu panemist muitu kui vanaks jäeb siis puteneb ärra aeg on juba amu käes võtkem siis suled sirbite eest käte ja hakakem tööle kelel vähägi aega on kelel endal aega ei ole se ütelgu teistele mis ta teab, meie kihelgond on surr kui iggas valta üks korjaja hakaks siis on ka assi ja mõnes kohtas on vana varra õige külald, need valad on üsna terved alles nimelt Kergu, Kaisma, Kõnnu, Poravere Enge,…
Varjusurma fenomenist läbi ajaloo, kirjanduse ja folkloori
Metafoorses tähenduses on varjusurm (ingl seeming death, sks Scheintod) tänapäevalgi eesti keeles aktiivses kasutuses. Sellega märgitakse tavaliselt midagi, mis on küll olemas, aga ei toimi, siinkohal olgu näiteks mõned juhupealkirjad meediast: „Aktsiafondid on varjusurmas”, „Hüpnoosravi Eestis on varjusurmas” jne. Samal ajal ei ole selle sõna sisuline tähendus päriselt ununenud ega avalikkusest kadunud. Aeg-ajalt leiab ajakirjandusest rahvusvaheliste teabeagentuuride tõlkelugusid uudistest, kus keegi surnuks arvatu on ootamatult enne matuseid ellu ärganud. Need sensatsioonilised uudised on interneti kaudu altid levima ühest väljaandest teise, riigist riiki, ilma et väljaanded nende tõeväärtust kontrolliksid.
Surma tuvastamise teema ja varjusurma fenomen oli Euroopas kõneaineks juba sajandeid tagasi. Surnute…
Surma tuvastamise teema ja varjusurma fenomen oli Euroopas kõneaineks juba sajandeid tagasi. Surnute…
Filmidest inspireeritud laste ja noorte mängud 1950. aastate Eestis
Minu kinoskäigud algasid saksa ajal. Käis sõda. Ärevuse ja mure tasakaalustamiseks oli vaja midagi ilusat, rahustavat. Mängukaaslase ema käis kirikus. Minu ema kinos. [—] Nõukogude ajal ema õmbles laua taga palju. Sai harva kinos käia. Siis oli nii, et keset tuba kareldes tuli film talle võimalikult ilmekalt ette mängida.
(EKM ERA, DK 638, 24–25 < Tartu l < Viljandi l – K. H., snd 1938 (2019))
Meedia laste mängude eeskuju ja suunajana
Lapsed kaasavad oma mängudesse meedias nähtud tegelasi, süžeesid ja teemasid. Mitmed stsenaariumid jõuavad laste mängudesse nende endi igapäevaelu tähelepanekute kaudu, eeskuju võetakse lastele tuttavast keskkonnast, päriselust. Lapsed korjavad ja miksivad tegelaskujusid,…
(EKM ERA, DK 638, 24–25 < Tartu l < Viljandi l – K. H., snd 1938 (2019))
Meedia laste mängude eeskuju ja suunajana
Lapsed kaasavad oma mängudesse meedias nähtud tegelasi, süžeesid ja teemasid. Mitmed stsenaariumid jõuavad laste mängudesse nende endi igapäevaelu tähelepanekute kaudu, eeskuju võetakse lastele tuttavast keskkonnast, päriselust. Lapsed korjavad ja miksivad tegelaskujusid,…
Homoseksuaalsuse sõnastamise katsed
Tänapäevased identiteedikategooriad „heteroseksuaalsus” ja „homoseksuaalsus” on modernsed mõisted, mis kujunesid välja alles XIX sajandiks ning jõudsid aegamisi meditsiinidiskursusest tavakeelde.(1) Eelmodernses eesti talupojakultuuris ilmselt polnud vajadust inimesi seksuaalse eelistuse järgi liigitada, mis muidugi ei tähenda, nagu oleks kogu ühiskond vaevata mahtunud heteronormatiivsesse mudelisse.(2) Eestikeelse ühiskonna moderniseerumise protsessi ning euroopalikku mõtteruumi jõudmise käigus said siiski ühel hetkel ka siinmail tuntuks sõnad ja mõisted, millega oli Euroopas hakatud kategoriseerima inimesi vastavalt nende seksuaalsetele eelistustele heteroseksuaalseteks või homoseksuaalseteks.
Modernsete ideede levik ja uus maailmamõistmine sõltus tugevasti eestlaste lugemisoskusest ning ajakirjandusest kui laiadele massidele kõige kättesaadavamast värskest kirjasõnast. Sünnihetkest saadik oli eestikeelse ajakirjanduse üks funktsioone õpetamine ja silmaringi…
Modernsete ideede levik ja uus maailmamõistmine sõltus tugevasti eestlaste lugemisoskusest ning ajakirjandusest kui laiadele massidele kõige kättesaadavamast värskest kirjasõnast. Sünnihetkest saadik oli eestikeelse ajakirjanduse üks funktsioone õpetamine ja silmaringi…
Hirmude kirjeldused tänapäeva õpilaspärimuses
Viimastel kümnenditel on pärimuse levikuviisid ja inspiratsiooniallikad oluliselt muutunud ja moderniseerunud, määrava tähtsuse on omandanud massimeedia mõju: uskumuste, hoiakute ja kujutelmade vormumisel on oma roll teleseriaalidel, filmidel, YouTube’i kanalitel, sotsiaalmeedia postitustel, uudisteportaalidel ja koguni mobiiliäppidel. Paralleelselt on suurenenud isegi väikeste laste ligipääs heterogeensele meediasisule. 2007. ja 2018. aasta üle-eestiliste koolipärimuse kogumise aktsioonide käigus valdavalt 4.–12. klassi õpilastelt laekunud materjalist ilmnes, et suur osa lastest vaatab iga päev mitteeakohaseid õudus- ja põnevussarju ja -filme, tehes seda kas koos pere ja sõpradega või üksi. Märkimisväärselt sageli kirjeldasid õpilased konkreetsete ekraanil nähtud tegelaste või olukordadega seotud hirme ja uskumusi. (Hiiemäe 2019: 38) Mõnelgi…
Eesti spordikommentaatorite ütlused rahvahuumori allikana
Spordiülekandeid kommenteerivate ajakirjanike – spordikommentaatorite – töö on tähelepanuväärne kogu maailmas. Põhja-Ameerikas näiteks võivad mõjukamad neist pääseda valdkondlikku kuulsuste halli (Sports Broadcasting Hall of Fame), Venemaal on aga loodud assotsiatsioon (Российская ассоциация спортивных комментаторов), mis on muuhulgas seadnud eesmärgiks uute kommentaatorite koolitamise (vt nt Kalenjuk 2019: 8).
Spordikommentaatorite lennukas keeleloome mõjub ehedalt ja sageli humoorikalt, mistõttu on nende naljakate ütluste ülestähendamisest saanud pärimuse kogumise valdkond. Mujal maailmas on ilmunud otsereportaažide tsitaatide kogumikke (nt Brady 2012), Eestis on ütlusi samuti kogutud ja trükis avaldatud (nt Rebane, Tammaru 2010; Voolaid, K. 2010, 2015). Spordiajakirjanike keelekasutust kui eraldi registrit on uuritud eri vaatenurkadest, näiteks…
Spordikommentaatorite lennukas keeleloome mõjub ehedalt ja sageli humoorikalt, mistõttu on nende naljakate ütluste ülestähendamisest saanud pärimuse kogumise valdkond. Mujal maailmas on ilmunud otsereportaažide tsitaatide kogumikke (nt Brady 2012), Eestis on ütlusi samuti kogutud ja trükis avaldatud (nt Rebane, Tammaru 2010; Voolaid, K. 2010, 2015). Spordiajakirjanike keelekasutust kui eraldi registrit on uuritud eri vaatenurkadest, näiteks…
Süstlad, ananass ja vikerkaarebeebid
Kehaväline viljastamine (ingl in vitro fertilization, lühidalt IVF) on ravimeetod, mis võib viljatusprobleemiga paarile olla viimane võimalus lapseootele jääda. Meetod seisneb munaraku viljastamises seemnerakkudega laboritingimustes ja hõlmab erinevaid protseduure. Naisele tähendab see korduvaid arstivisiite, analüüse ja uuringuid, keha ettevalmistamist süstitavate ja suukaudsete ravimitega, munasarjade punktsiooni(1), munarakkude viljastamise järgset embrüote siirdamist ja külmutamist, rasedust säilitavat ravi ning lootust, et protseduur ja rasestumine õnnestub.(2) Kuigi pealtnäha võib jääda mulje, et IVF on suhteliselt lihtne viis laste saamiseks (vt ka Kaliarnta jt 2011: 281, 283–284; Pilt 2018: 56–57), õnnestub üksnes väike protsent kõigist IVF-katsetest.(3) Nii võib naise jaoks kujuneda kehavälisest viljastamisest aastatepikkune emotsionaalne ja füüsiliselt…
Kaitstud doktoritööd
• 7. oktoobril kaitses Neeme Näripä Tartu Ülikoolis doktoritöö „Stasis: Ein antikes Konzept” filosoofiadoktori kraadi saamiseks klassikalise filoloogia erialal. Juhendajad olid professor Janika Päll (TÜ) ja dr Martin Steinrück (Freiburgi ülikool, Šveits), oponendid prof. em. Jürgen von Ungern-Sternberg ja dr Manfred Kraus (Tübingeni ülikool).
Doktoritöö uurib kreekakeelset mõistet konflikti kohta – stasis. Sõnal stasis on kreeka keeles palju esmapilgul vastandlikke tähendusi. Ühelt poolt viitab see konfliktile, vastasseisule; antiikautorid tähistavad sellega sageli poliitilist konflikti, aga ka poliitilisest konfliktist osa võtvat parteid. Teiselt poolt tähendab stasis ka paigalseisu, hoiakut ja positsiooni. Oleme harjunud konflikti ette kujutama millegi aktiivsena ning vastandama seda paigalseisule. Kreeka mõiste stasis ühendab…
Doktoritöö uurib kreekakeelset mõistet konflikti kohta – stasis. Sõnal stasis on kreeka keeles palju esmapilgul vastandlikke tähendusi. Ühelt poolt viitab see konfliktile, vastasseisule; antiikautorid tähistavad sellega sageli poliitilist konflikti, aga ka poliitilisest konfliktist osa võtvat parteid. Teiselt poolt tähendab stasis ka paigalseisu, hoiakut ja positsiooni. Oleme harjunud konflikti ette kujutama millegi aktiivsena ning vastandama seda paigalseisule. Kreeka mõiste stasis ühendab…
Meedia. Visuaalsus. Folkloor
Tänapäeva kultuuri üks iseloomulikumaid jooni on visuaalse efektsuse taotlus ja lakooniline verbaalne väljenduslaad. Needsamad tendentsid iseloomustavad suuresti ka praegust pärimust. Maailma folkloristikas hakkas uurimisparadigma alates eelmise sajandi keskpaigast järk-järgult muutuma. Alates umbes 1960. aastatest ei räägitud folkloorist enam kui ainuüksi suulisest pärimusest. Kirjalik, trükitud ja sealhulgas ka pildiline aines sai folkloristidest kultuuriuurijatele suulise pärimusega samaväärseks uurimismaterjaliks. Tähtsustusid uued žanrid (nt anekdoot), tehnilised uuendused (nt koopiamasinad) tõid nähtavale varem marginaalseks peetud folkloorivorme. Näiteks bürokraatide pildilis-sõnaline koopiahuumor (ingl copylore, xeroxlore) levis algselt paljundatult ja on ilmses suguluses tänapäeval internetis levivate moodsate meeminaljadega.
Interneti tulekuga kandus sinna suur osa inimsuhtlusest ja -kultuurist, tekkis võimalus…
Interneti tulekuga kandus sinna suur osa inimsuhtlusest ja -kultuurist, tekkis võimalus…
Tänapäeva etnilised naljad eesti ja valgevene internetis
Rahvusnaljad on läbi aegade olnud populaarsed: väidetakse isegi, et need on sageduselt kolmandal kohal pärast suhte- ja poliitikateemalisi anekdoote (vt Shifman 2007: 198). Etnilist huumorit peetakse konteksti- ja kultuuritundlikuks, st teatud naljad levivad vaid teatud gruppide hulgas, samal ajal kui teised naljateemad – seks, poliitika, elukutsed – on universaalsemad ning levivad globaalselt. Christie Davies (1990) on seda põhjendanud naljategelase valiku sõltuvusega nalja rääkija ja sihtmärgi kultuurilistest ja ajaloolistest suhetest. Daviese väide ei pruugi tänapäeval enam kehtida, sest ideed ja stereotüübid levivad globaalses infovoos kiiremini ja kaugemale, jõudes ka nendeni, kes pole kõnealuse naljategelase ajaloo- ja kultuuritaustaga kursis. Naljad olenevad seega…
Lühikroonika
• 1. novembril korraldasid Emakeele Selts, Pärnu Muuseum ja Häädemeeste Keskkool eesti keele aasta maakondliku keelepäeva Pärnus. Esinesid Karl Pajusalu (TÜ), Reti Könninge (Läti ülikool), Aule Kink (Häädemeeste Keskkool) ja Aldur Vunk (Pärnu Muuseum).
• 1. novembril peeti Tallinnas keeleajakirja Oma Keel seminar, kus viimase kahe numbri autorid esitasid artiklitel põhinevad ettekanded: Peeter Päll („Miks maanimed muutuvad?”), Andriela Rääbis („Kas anda kurtjale õng või kala”), Helle Metslang, Külli Habicht („Sihitise sirgumine läbi 19. sajandi kirjakeele”), Riho Paramonov („Voorimehest taksoni”) ja Annika Pant („Üle saja aasta õigekeelsusprobleeme: gi-/ki-liite paiknemine asesõnade käändevormides”).
• 8. novembrini toimus Tallinnas Heino Ahvena 100. sünniaastapäevale pühendatud Emakeele Seltsi koosolek. Tõnu Tender…
• 1. novembril peeti Tallinnas keeleajakirja Oma Keel seminar, kus viimase kahe numbri autorid esitasid artiklitel põhinevad ettekanded: Peeter Päll („Miks maanimed muutuvad?”), Andriela Rääbis („Kas anda kurtjale õng või kala”), Helle Metslang, Külli Habicht („Sihitise sirgumine läbi 19. sajandi kirjakeele”), Riho Paramonov („Voorimehest taksoni”) ja Annika Pant („Üle saja aasta õigekeelsusprobleeme: gi-/ki-liite paiknemine asesõnade käändevormides”).
• 8. novembrini toimus Tallinnas Heino Ahvena 100. sünniaastapäevale pühendatud Emakeele Seltsi koosolek. Tõnu Tender…
Leiutlev, mänguline ja eneseteadlik
Rebekka Lotmani uurijahäält iseloomustab isikupärane ja vaheldusrikas tämber, mis on ühtaegu empaatiline ja emotsionaalne ning jahe ja ratsionaalne. Püüeldes kõikehõlmavuse ja kõigekülgsuse poole, võib ta kaua ja targu püsida vaoshoitult eemal ning kannatlikult oodata ja vaadelda. Siis aga rutaka sammuga ligi astuda, et murda läbi keerukate pinnakihistuste ja tungida või küünitada asjade olemuse suunas. Tema uurijahääl sisendab meile: luule ei ole mingi naljaasi. Luule on üks paganama tähtis asi!
Juunikuu hakul Tartu Ülikoolis kaitstud monumentaalne doktoritöö eesti sonetist on vaieldamatu suursaavutus, mis oma süsteemsuse ja paljutahulisusega võib mõjuda hirmutavaltki. Aukartust äratavalt. Sageli võib teaduslik (liig)entusiasm uurijale kurjalt kätte maksta ja küllap…
Juunikuu hakul Tartu Ülikoolis kaitstud monumentaalne doktoritöö eesti sonetist on vaieldamatu suursaavutus, mis oma süsteemsuse ja paljutahulisusega võib mõjuda hirmutavaltki. Aukartust äratavalt. Sageli võib teaduslik (liig)entusiasm uurijale kurjalt kätte maksta ja küllap…
Küsilausete funktsioonidest eesti argivestluses
Kirsi Laanesoo väitekirjas on uurimise objektiks sellised küsilaused, mille eesmärgiks suhtluses ei ole midagi küsida ja seega pole neid esitatud infolünga täitmiseks. Laanesoo kasutab materjalina suulisest kõnest leitud küsilauseid ja uurib nende funktsioone kasutuskontekstides, ja tema põhieesmärgiks on analüüsida ja kirjeldada seda küsilause tüüpi. Peamise tulemusena esitab Laanesoo, nagu töö pealkirjast näha, väite, et need küsilaused on oma suhtlustegevuselt polüfunktsionaalsed ja et neid kasutatakse suhtluses peamiselt mitte küsimustena, vaid muude suhtlustegevuste, nt väidete ja käskude, läbiviimiseks. Väitekiri koosneb kokkuvõtvast sissejuhatusest ja teaduslikes väljaannetes ilmunud viiest artiklist. Materjaliks on Tartu Ülikooli suulise eesti keele korpusest võetud loomulike vestluste salvestised, kokku mitusada…
Kuraator muuseumis ja näitusesaalis
Terminite kuraator ja kureerimine kasutusväli on viimase paarikümne aastaga laienenud ning tähendus koos sellega hägustunud. Kuraatorid kureerivad nii muuseumis ja kunstisaalis kui ka muudel tegevusaladel. Enamasti omistatakse kuraatori roll mingi ürituse või tegevuse juhtijale, tegevuskava välja töötajale: kantsler kureerib ministeeriumis osakondi,(1) raadiokanal kureerib muusikafestivali kontserdi repertuaari.(2) Sarnasest põhimõttest lähtudes on nimetatud ametimehi, kes korraldavad ja infot vahendavad. Näiteks oli 2019. aastal infot vahendav lüli korralduskomitee ja kollektiivide vahel laulu- ja tantsupeo kuraator,(3) Paide arvamusfestivalil vahendasid arutelude korraldajatele infot kuraatorid.(4) Muuseumides töötab nii kuraatoreid, koguhoidja-kuraatoreid kui ka publikuprogrammide kuraatoreid, kelle ametinimetuses on sõnal kuraator erinevaid tähendusi. Sealhulgas on terminit kuraator muuseumides hakatud eelistama teadurile, milles…
Transgressiivne Kivisildnik – 2019. aasta seisuga, olulist
Kivisildnik on piiride ületaja õpikunäide. Esteetiliste ja eetiliste kokkulepete korduv rikkumine moodustab lahutamatu osa tema autoriidentiteedist. Käsitledes Kivisildnikku, tuleb tahes-tahtmata puudutada kinnistunud mentaliteetide mõrandamist, ambivalentset suhtumist traditsioonilisse kirjandusse ja kirjanduse piiridesse, isegi elementaarsete viisakusreeglite eiramist. XX sajandi lõpukümnendil ilmunud Kivisildniku tekste olengi põgusalt vaadelnud transgressiivse kirjanduse seisukohalt (vt Kraavi 2016: 822–824, 2017: 45, 65). Käesoleva artikli eesmärgiks on pöörata tähelepanu piire ületavatele troopidele ja võtetele (nt karneval, räusk, jeremiaad, religioonitõlgendus) Kivisildniku uuemas luules ja nullindate publitsistlikus proosas ning vastata transgressiivse poeetika kontekstis küsimusele, miks kriitika on Kivisildniku viimaste aegade loomingust mõneti mööda vaadanud või miks on vastuvõttu tunginud tugev irooniline…
Ottessoni Roosi vanamesi jutud
Artikkel põhineb Eesti Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonna(1) Siberi eestlasest kaastöölise Rosalie Ottessoni (1899–1979) kirja pandud muinasjuttudel. Ottesson saatis arhiivile paljudesse koolivihikutesse talletatud mitmekesist rahvapärimust huvitava vanapärase traditsiooniga külakogukonna kohta (kokku 78 saadetist, ligi 3000 lk – Korb 2015: 13). Kirjapandud jutupärimusest moodustavad olulisima osa usundilised muistendid, kuid Ottesson on talletanud ka üle 100 muinasjutu. Samas on muistendi ja muinasjutu piir hajus, eristamisel on peetud olulisimaks kriteeriumiks tõeväärtust: muinasjutt on väljamõeldis, muistendis kajastatud sündmusi peetakse tõeks või vähemalt võimalikeks (Degh 1996; Metsvahi 2010: 612).
Mõneti üllatav on, et Ottessoni saadetud muinasjutud – klassikalise folkloorižanri tekstid – pälvisid tolleaegsetelt kogumistöö juhendajatelt suhteliselt vähe tähelepanu. Analüüsin,…
Mõneti üllatav on, et Ottessoni saadetud muinasjutud – klassikalise folkloorižanri tekstid – pälvisid tolleaegsetelt kogumistöö juhendajatelt suhteliselt vähe tähelepanu. Analüüsin,…
Lühikroonika
• 2. oktoobril korraldas Eesti Rahvusraamatukogu koostöös Eesti Akadeemilise Ingerimaa Seltsiga hõimunädala raames Tallinnas seminari „Ingerimaa mälupaigad: järjepidevus ja katkestus”, mille eesmärgiks oli tuua kokku inimesi, kellele Ingeri on lähedane kas uurimisteemana või kultuurilise kogemusena. Esinesid Enn Küng (TÜ, „Ingerimaa arhiiviallikatest”), Elo Jakobson (RR, „Ingerimaad käsitlevatest trükistest Rahvusraamatukogus”), Piret Lotman (RR, „„Pisarad olid meie ainuke söök ja jook.” Põhjasõja ajal Narvast küüditatute saatusest”), Enn Ernits (Eesti Maaülikool, „Vadja kohanimede struktuurist ja algupärast”), Miina Pärn („Veljo Tormise tuules ingerisoome laulude radadel”), Madis Tuuder (Narva linnavalitsus, „Eesti-Ingeri haridusolud, kirikuelu ja logistilised probleemid”) ja Taisto Raudalainen (Eestisoomlaste kultuuriomavalitsus, „Eesti koorimuusikute Aleksander Saebelman-Kunileiu ja Gustav…
Naljad kirikutegelastest Eestis ja Valgevenes XIX–XXI sajandil
Küsimus Armeenia Raadiole: Mis on ühist kirikuõpetajal ja teeviidal?
Armeenia Raadio vastab: Mõlemad näitavad teed, aga ise seda teed ei käi.
(1980; Viikberg 1997: 119)
Kuigi religiooni peetakse traditsiooniliselt tõsiseks, huumorivabaks eluvaldkonnaks (Capps 2006: 414) ning sellega naljatades võib kergesti ületada lubatud-lubamatu huumori nähtamatu piiri,(1) leidub religioonis küllaldaselt koomilist potentsiaali, mida on riskidele vaatamata – või just nende tõttu(2) – alati varmalt ära kasutatud. Naljakaid lugusid vaimulikest tuntakse üle Euroopa ja sellest annab tunnistust suur hulk kirikutegelastega seotud Aarne-Thompson-Utheri kataloogi naljatüüpe (ATU 1725–1849).
Olukordades, kus ilmneb pingeid ja (koomilisi) vastuolusid ning omadusi, tekibki huumor. Rudolf Põldmäe (1941a: 13–14) on täheldanud, et naljad on üks realistlikumaid rahvaloomingu…
Armeenia Raadio vastab: Mõlemad näitavad teed, aga ise seda teed ei käi.
(1980; Viikberg 1997: 119)
Kuigi religiooni peetakse traditsiooniliselt tõsiseks, huumorivabaks eluvaldkonnaks (Capps 2006: 414) ning sellega naljatades võib kergesti ületada lubatud-lubamatu huumori nähtamatu piiri,(1) leidub religioonis küllaldaselt koomilist potentsiaali, mida on riskidele vaatamata – või just nende tõttu(2) – alati varmalt ära kasutatud. Naljakaid lugusid vaimulikest tuntakse üle Euroopa ja sellest annab tunnistust suur hulk kirikutegelastega seotud Aarne-Thompson-Utheri kataloogi naljatüüpe (ATU 1725–1849).
Olukordades, kus ilmneb pingeid ja (koomilisi) vastuolusid ning omadusi, tekibki huumor. Rudolf Põldmäe (1941a: 13–14) on täheldanud, et naljad on üks realistlikumaid rahvaloomingu…
Lühidalt
Tõnu Õnnepalu. Aaker. (Muskoka, Ontario, CA). Mujal kodus II. EKSA, 2019. 389 lk.
Tõnu Õnnepalu loomingule osaks saanud ülistavate sõnade kiuste tahaks alates „Mandalast” (2012) öelda, et ta kirjutab oma tuntud headuses. Tema raamatuid on enamasti ikka hea ja huvitav lugeda, aga alati ei kõla see „tuntud headuses” enam sugugi hästi. Uudsus puudub ja nauditavas keeles öeldav muutub enesekordamiseks. Triloogia „Mujal kodus” esimese osa „Pariis” viimased leheküljed siiski veensid, et raamat vääris lugemist. Kuigi kohati oli teos ärritavalt lõtv, oli siiski tunda pinget „Piiririigi” (1993) aegse Emil Tode tähelennu ja praeguse, romaanide kirjutamisest loobunud ning oma eluseiku päevikulaadses vormis registreeriva kirjaniku…
Tõnu Õnnepalu loomingule osaks saanud ülistavate sõnade kiuste tahaks alates „Mandalast” (2012) öelda, et ta kirjutab oma tuntud headuses. Tema raamatuid on enamasti ikka hea ja huvitav lugeda, aga alati ei kõla see „tuntud headuses” enam sugugi hästi. Uudsus puudub ja nauditavas keeles öeldav muutub enesekordamiseks. Triloogia „Mujal kodus” esimese osa „Pariis” viimased leheküljed siiski veensid, et raamat vääris lugemist. Kuigi kohati oli teos ärritavalt lõtv, oli siiski tunda pinget „Piiririigi” (1993) aegse Emil Tode tähelennu ja praeguse, romaanide kirjutamisest loobunud ning oma eluseiku päevikulaadses vormis registreeriva kirjaniku…